Öine Tallinn 2035

Rakendus-korraldus ja koostöö

Alljärgnevalt on esile toodud peamised ootused ööelu arendamiseks enim seotud linna tegevusvaldkondades.

Ettevõtluse panus ööellu

Tallinna ööelu on tihedalt seotud ettevõtluskeskkonnaga, kus loovus, uuenduslikud ärimudelid ja koostöö aitavad linnas arendada vaheldusrikast ja konkurentsivõimelist meelelahutust. Ettevõtjad, sealhulgas klubide, baaride, restoranide ja kultuurisündmuste korraldajad, loovad linnas kordumatuid elamusi, mis tõmbavad ligi nii kohalikke elanikke kui ka rahvusvahelisi külastajaid. Toidukultuur ja restoranikülastused on üha olulisem osa turismikogemusest, mistõttu on tähtis suunata külastajaid pärast õhtusööki avastama ka teisi Tallinna ööelu võimalusi, näiteks elava muusika kontserte, õhtuseid ja öiseid sündmusi või ainulaadseid kokteilibaare.

 

Edukas ööelusektor toetab ka teisi majandusharusid, sealhulgas toitlustust, majutust, transporti ja teenindust. Ettevõtjate koostöö ja ärimudelite uuendamine on Tallinna ööelu edasiseks arenguks hädavajalik. Kuna turu dünaamika on muutunud ja inimeste ostujõud vähenenud, on vaja traditsioonilisi ööelu ärimudeleid kohandada. Sarnaselt teiste kultuurivaldkondadega on ka ööelus vaja uuendada rahastamismudeleid, sealhulgas on vaja tuge linnalt ja sektorisiseseid koostööprojekte. Tänu paindlikule ja ettevõtlust soodustavale õigusruumile saavad ööelu korraldajad rakendada uuenduslikke lahendusi, mis toovad kasu nii linna majandusele kui ka kultuurikeskkonnale tervikuna.

Hariduse ja noorsootöö panus ööellu

Haridus ja noorsootöö mängivad olulist rolli Tallinna ööelu vaheldusrikkamaks ja kaasavamaks muutmisel. Noorsootöö kaudu toetatakse vanema sihtrühma noorte osalust ja kaasamist kultuuri- ja meelelahutusvaldkonda, pakkudes neile võimalusi osaleda ööelus mitte ainult tarbijatena, vaid ka korraldajate ja loojatena. Noortekeskused, noortele suunatud kultuuri- ja ettevõtlusprogrammid ning mitteformaalsed õppimisvõimalused aitavad kasvatada tulevasi ööelu kujundajaid ja ettevõtjaid, andes neile oskusi ja teadmisi uute lahenduste ja ärimudelite loomiseks.

 

Samuti saab haridussüsteem toetada noorte teadlikkuse suurendamist ööeluga seotud võimalustest ja riskidest, et teha vastutustundlikke ja tervislikke valikuid. Noorsootöö ja haridusasutuste koostöös on võimalik arendada programme, mis annavad noortele turvalise keskkonna, kus katsetada ideid ning arendada loovust ja ettevõtlikkust. Ööelu ei ole ainult meelelahutus, vaid selle kaudu on võimalik soodustada noorte loovust, enesearengut ja aktiivset osalemist linna kultuurilises ja sotsiaalses elus.

Korrakaitse panus ööellu

Tallinna ööelu turvalisuse tagamine põhineb tõhusal korrakaitsel ja eri osaliste sujuval koostööl. Munitsipaalpolitsei, politsei ja turvafirmade koostöö, sealhulgas ennetusprogrammid, ühised reidid ja kogukondade kaasamine, aitavad luua turvalisema ja stabiilsema linnakeskkonna. Turvakaamerate kasutuse suurendamine avalikes kohtades ja ööelupiirkondades parandab turvatunnet ja võimaldab ennetada avaliku korra rikkumisi.

 

Lisaks panustab korrakaitse ööelu kvaliteedi parandamisse, aidates kaasa alkoholi tarbimise ja müügi tõhusamale kontrollile ning öörahu tagamisele. Eraldi tähelepanu vajavad noorterühmad, kelle puhul aitab koostöös mobiilsete noorsootöötajatega tehtav ennetustöö vähendada riskikäitumise ohtu. Ööeluettevõtete turvanõuete täpsustamine ning turvatöötajate koolituse ühtlustamine toetaks turvalisuse tagamisel professionaalset lähenemist.

Kultuuri panus ööellu

Tallinna kultuuriline vaheldusrikkus ja loovus on ööelu oluline alustala. Sellele tugineb lai valik kunsti- ja meelelahutusvorme klubikultuurist ja elavast muusikast eksperimentaalsemate kultuuriprojektideni. Kultuuriasutused, nagu teatrid, galeriid ja muuseumid, mängivad olulist rolli, pakkudes ööelu rikastavaid õhtuseid programme. Linn toetab loovisikuid ja kultuurikorraldajaid, kes toovad Tallinna ööellu uudseid lahendusi ja loovust, muutes selle huvitavaks nii kohalikele elanikele kui ka rahvusvahelistele külastajatele.

 

Samuti aitab kultuurivaldkond parandada ööelu kvaliteeti, pakkudes alternatiive alkoholikesksele meelelahutusele ja edendades loovettevõtlust. Kunstnikud, muusikud ja teised loovisikud loovad ööelu rikastavat sisu, sealhulgas muusika- ja tantsuetendusi ning interdistsiplinaarseid kultuurisündmusi. Kultuuri ja ööelu sünergia aitab kaasa uute loovkeskuste ja kogukondlike algatuste tekkele ja uute ideede elluviimisele, muutes Tallinna kultuuriruumi vaheldusrikkamaks.

Liikuvuse panus ööellu

Tallinna ööelu elavdamine sõltub võimalusest liikuda sujuvalt, turvaliselt ja mugavalt, aga ka keskkonnasäästlikult kogu linna ulatuses. Seetõttu tuleb arendada ööbussiliinide võrgustikku ja tööaegu, et parandada nii linna külastajate kui ka öötöötajate võimalust liikuda eri linnaosade vahel.

 

Lisaks ühistranspordi arendamisele on oluline ka liikluse sujuvamaks muutmine: öist liiklusmüra tuleb leevendada liikluse rahustamise meetmete ja tõhusa järelevalvega. Et muuta öine liikumine turvalisemaks ja mugavamaks, tuleb parendada jalakäijate ja ratturite teid, sealhulgas tasandada äärekivid ja paigaldada ülekäiguradade valgustus. Info parem kättesaadavus, näiteks Google Mapsi ja muude reaalaja navigeerimissüsteemide kaudu, aitab inimestel leida parimad öösel liikumise võimalused.

Linnaplaneerimise panus ööellu

Linnaplaneerimine mängib olulist rolli Tallinna ööelu vaheldusrikkuse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel, aidates tasakaalustada meelelahutusasutuste, külastajate ja kohalike elanike vajadusi. Hästi kavandatud linnakeskkond, mis määratleb selgelt ööelu keskused (sh linnaosade keskusalad) ja elamupiirkonnad, aitab vähendada öörahu häirimise ohtu ja suunata ööelu sobivamatesse asukohtadesse. Ööeluettevõtete koondamine valitud piirkondadesse võimaldab luua parema taristu ja ennetada mürast tingitud konflikte, säilitades kohalike elanike elukvaliteedi.

 

Linnaplaneerimisega saab soodustada ka tühjade ruumide ajutist kasutamist kultuuri- ja kogukonnaürituste tarbeks, rakendades vahekasutuse põhimõtet koostöös erasektoriga. Lisaks on oluline katsetada valitud piirkondades ümbruskonna senise kasutusotstarbega arvestamise põhimõtet, tagamaks, et uued arendused ja olemasolevad meelelahutus­asutused kohandavad oma tegevuse linnakeskkonna eripäradega, vähendades konflikte elamupiirkondade ja ööelu vahel.

Linnavara hoidmise ja arendamise panus ööellu

Tallinna linnavara strateegiline haldamine ja arendamine loovad eeldused vaheldusrikka ja jätkusuutliku ööelu arenguks. Linna kinnisvara kasutatakse sihipäraselt, et toetada ööeluga seotud ettevõtteid, kultuurisündmusi ja kogukondlikke algatusi. Tühjade või alakasutatud hoonete ajutine kasutamine kultuuri- ja meelelahutustegevuseks aitab elavdada linna eri piirkondades toimuvat öist tegevust. Vahekasutuse kontseptsioonide väljatöötamine ja koostöö erasektoriga võimaldab linnal reageerida kiiresti muutuvatele ruumivajadustele ja toetada loovettevõtlust.

 

Lisaks saab linn oma kinnisvara ja avaliku ruumi planeerimise kaudu toetada ööelu taristu arendamist ja tagada, et linnas on piisavalt kvaliteetseid esinemiskohti, väiksemaid sündmuspaiku ja kogukondlikke ruume, mis vastavad ööelu eri vormide vajadustele. Linna antavate toetuste ja soodustingimustel rendivõimaluste abil saab pakkuda nii kohalikele kui ka turistidele vaheldusrikast ja kaasavat ööelu.

Spordi ja liikumisharrastuse panus ööellu

Spordi ja liikumisharrastuse areng Tallinnas loob uusi võimalusi ka ööelule, pakkudes vaheldusrikkaid ja tervislikke alternatiive traditsioonilistele meelelahutusviisidele. Terviserajad, avatud spordiväljakud ja õhtused spordiüritused, nagu ööjooksud ja ühised rattasõidud, pakuvad aktiivset ja sotsiaalset ajaveetmisvõimalust. See rikastab linna ööelu ning tõmbab ligi nii kohalikke kui ka turiste. Samuti võimaldab sportlike tegevuste lõimimine ööellu laiendada selles osalejate ringi, tuues kokku eri vanuse- ja huvirühmade esindajad.

 

Väga suur osa päevasel ajal töötavatest inimestest teeb trenni või veedab vabas õhus aktiivselt aega just õhtusel ajal. Seetõttu on oluline, et Tallinna spordi- ja liikumisrajatised pakuksid liikumisvõimalusi ka pärast tööpäeva. Kauem avatud või ööpäev läbi tegutsevad spordiklubid, ujulad ja tervisepargid muudavad sportimise kättesaadavamaks, aidates inimestel säilitada tervisliku elustiili. See edendab nii vaimset kui ka füüsilist heaolu ning on alternatiiv passiivsele ajaveetmisele, aidates vähendada ööeluga seotud riske, nagu alkoholi ja uimastite liigtarbimine.

Tervise ja tervishoiu panus ööellu

Tervise ja tervishoiu valdkonna toetus ööelule hõlmab ööpäevaringset ligipääsu esmaabile ja terviseteadlikkust edendavatele algatustele. Hädaabi- ja meditsiiniteenuste kättesaadavus öötundidel võib olla kriitilise tähtsusega nii ööelu külastajatele kui ka seal töötavatele inimestele. Oluline on lõimida uimastiennetusprogrammid ööelu korraldusega, aidates ennetada ja vähendada ööeluga kaasnevat riskikäitumist ja pakkudes tuge neile, kes vajavad sõltuvusprobleemiga abi. Lisaks panustab tervisevaldkond ohutu ja tasakaalustatud ööelu kujundamisse terviseteemaliste kampaaniate kaudu, tehes näiteks teavitustööd vastutustundliku alkoholitarbimise ja vaimse tervise hoidmise teemal.

Juhtimise ja tugiteenuste panus ööellu

Tugiteenused toetavad arengudokumendi elluviimist valdkondadeülese strateegilise ja finantsplaneerimise koordinatsiooni ja nõustamisega, arengu kavandamise ja seire kompetentsi arendamisega ning linnaorganisatsiooni koostöös arengudokumendi „Öine Tallinn 2035“ elluviimist hõlbustavate töövahendite loomise ja ajakohastamisega. Samuti pakub valdkond tuge õigusraamistiku kujundamisel, personali planeerimisel ja arendamisel ning läbimõeldud ja tõhusa kommunikatsiooni korraldamisel. Otsustusorganid ja juhid tagavad huvide esindatuse, kiire ja tõhusa otsustusprotsessi ning prioriteetide seadmise, et saaks teha vajalikud investeeringud ja viia muudatused ellu tegevuskava kohaselt.

Rollid ja koostöö

Arengudokumendis seatud eesmärkide elluviimise eelduseks on linna asutuste omavaheline koostöö ning linnaorganisatsiooni tõhus koostöö partnerite ja kogukondadega. Ööelu edendamine eeldab terviklikku ja valdkondadeülest käsitlust, mis hõlmab nii turvalisust, kultuuri, ettevõtlust kui ka linnaruumilist arengut.

 

Ööelu valdkonna strateegilise suunamise ja koordineerimise eest vastutab terviklikult Tallinna Strateegiakeskus, kes teeb tihedat koostööd kõigi asjaomaste linna asutustega. Strateegiakeskuse ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

Arengudokumendis seatud eesmärkide elluviimise eelduseks on linna asutuste omavaheline koostöö ning linnaorganisatsiooni tõhus koostöö partnerite ja kogukondadega. Ööelu edendamine eeldab terviklikku ja valdkondadeülest käsitlust, mis hõlmab nii turvalisust, kultuuri, ettevõtlust kui ka linnaruumilist arengut.

 

Ööelu valdkonna strateegilise suunamise ja koordineerimise eest vastutab terviklikult Tallinna Strateegiakeskus, kes teeb tihedat koostööd kõigi asjaomaste linna asutustega. Strateegiakeskuse ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • arengudokumendi koostamise ja seire korraldamine;
  • arengudokumendi rakendamise koordineerimine;
  • linna teenuste arendamise toetamine ööelu vajadusi arvestades;
  • uuringute, küsitluste ja kaasamise koordineerimine ööelu valdkonnas koostöös linna ametiasutuste ja partneritega ning uuenduslike ööelulahenduste algatamine ja toetamine linnaüleselt;
  • ööelu valdkonna toetamine ringmajanduse põhimõtete rakendamisel.

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet panustab ööelu arengusse kultuuri- ja meelelahutustaristu ja -teenuste arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • kultuuriprogrammide ja sündmuste, sh õhtuste ja öiste tegevuste toetamine;
  • linna kultuuri- ja sporditaristu ööeluga seotud kasutusvõimaluste arendamine (jätkates spordiklubide hilisemat lahtiolekut ning lisades valgustust välijõusaalidele ja liikumisradadele);
  • liikumisharrastust ja aktiivset vaba aja veetmist toetavate öiste sündmuste kavandamine ja elluviimine (nt ööjooksud, tantsuõhtud, õhtused ja varahommikused treeningud);
  • analüüsimine, milline on kultuuri- ja spordisündmuste mõju linnakeskkonnale, öömajandusele ja ööelule laiemalt.

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet panustab ööelu arengusse kultuuri- ja meelelahutustaristu ja -teenuste arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • kultuuriprogrammide ja sündmuste, sh õhtuste ja öiste tegevuste toetamine;
  • linna kultuuri- ja sporditaristu ööeluga seotud kasutusvõimaluste arendamine (jätkates spordiklubide hilisemat lahtiolekut ning lisades valgustust välijõusaalidele ja liikumisradadele);
  • liikumisharrastust ja aktiivset vaba aja veetmist toetavate öiste sündmuste kavandamine ja elluviimine (nt ööjooksud, tantsuõhtud, õhtused ja varahommikused treeningud);
  • analüüsimine, milline on kultuuri- ja spordisündmuste mõju linnakeskkonnale, öömajandusele ja ööelule laiemalt.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet toetab ööelu arengut linnaruumi ja taristuga seotud tingimuste loomisega. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • valgustuse planeerimine ja rajamine;
  • vaheldusrikka ööpäevaringseks kasutamiseks mõeldud avaliku ruumi planeerimine ja rajamine.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tagab ööelu keskkonnas avaliku korra ja turvalisuse järelevalve. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • öörahu ja heakorra tagamisele kaasa aitamine ööelupiirkondades;
  • koostöö politsei ja kogukondadega konfliktide ennetamiseks;
  • korrakaitsenõuete järgimise järelevalve ööeluettevõtetes.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet toetab ööelu arengut planeeringute ja linnaruumi arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas öise linnaelu vajadustega arvestava avaliku ruumi ja hoonestuse planeerimist.

Tallinna Linnavaraamet panustab ööelu arengusse linna kinnisvara kasutusse andmise ja arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • ööeluks sobilike ruumide haldamine ja arendamine (sh koostöö kultuuri- ja meelelahutusasutustega);
  • ööelusündmuste korraldamiseks linnavara ja avalike hoonete rendivõimaluste pakkumine.

Tallinna Haridusamet toetab ööelu valdkonda ennetus-, teavitus- ja noorsootööga. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • haridusasutustes tehtav teavitustöö vastutustundlikust ööelukäitumisest;
  • koostöö huvihariduse pakkujate ja mobiilsete noorsootöötajatega, et kaasata noori turvalistesse ja positiivsetesse ööelutegevustesse.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet osaleb ööelu arendamises tervise- ja sotsiaalvaldkonna vaatenurgast. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • teenuste arendamine ööeluga seotud sihtrühmade vajaduste katmiseks (nt ligipääsetavus);
  • ööeluga seotud turvalisuse ja heaolu uuringute toetamine oskusteabega.

Tallinna linnaosavalitsused mängivad keskset rolli ööelu piirkondlikul arendamisel. Nende ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • koostöö teiste ametiasutuste, kogukondade ja ettevõtjatega ööelu arendamiseks linnaosades;
  • avaliku ruumi ja sündmuskorralduse koordineerimine öiste tegevuste puhul;
  • elanikelt tagasiside kogumine konkreetsete teenuste kohta ning ööelu probleeme ja kokkuleppeid puudutava suhtluse toetamine.

Tallinna Linnakantselei ja Tallinna Linnavolikogu Kantselei toetavad ööelu arengut linna õigusruumi ja strateegiliste dokumentide kaudu, sh valmistavad ette asjakohaseid õigusakte (nt arengudokumente, linna eelarve ja eelarvestrateegia) linnavalitsuse ja linnavolikogu poolt vastu võtmiseks.

Arengudokumendi elluviimise seire

Arengudokumenti „Öine Tallinn 2035“ käsitletakse muu arengudokumendina, lähtudes Tallinna arengudokumentide koostamise, avalikustamise ja aruandluse korrast. Arengudokumendi elluviimiseks viiakse tegevused ja mõõdikud arengustrateegia „Tallinn 2035“ rakenduskavasse ja valdkondlikesse rakenduskavadesse ning planeeritakse vajalikud rahalised vahendid linna finantsplaanides. Tallinna Strateegiakeskus koordineerib rakenduskavade koostamist linna eelarvestrateegia ja linna eelarve koostamisega samal ajal.

 

Arengudokumendis ja rakenduskavades planeeritud tegevused kajastuvad ka linna ametiasutuste tööplaanides, nende täitmisest antakse regulaarselt aru ning tulemuste saavutamist ja mõõdikute sihttasemete suunas liikumist seiratakse regulaarselt. Arengustrateegia rakenduskavas kinnitatud tegevuste ja mõõdikute täitmisest antakse aru iga-aastase linna konsolideeritud majandusaasta aruande kaudu. Arengudokumendi elluviimise seireks viiakse vajadusel läbi täiendavaid uuringuid ja küsitlusi, eelistatud on küsimuste lisamine Tallinna elanike küsitlusse.

 

Arengudokumenti ajakohastatakse vajadust mööda või koostatakse uus lähtuvalt kehtivast linna arengustrateegiast.

Peamised riskid arengudokumendi elluviimisel ja riskide maandamise meetmed

Igale loetletud riski puhul on hinnatud selle avaldumise tõenäosust ning mõju arengudokumendi elluviimisele skaalal 1-4, ning nende korrutisena saadud riskiskoor.

RISKI NIMETUS

Poliitiline toetus ööelu arengukavale puudub või kaob

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

4

MÕJU

4

SKOOR

16

MAANDUSMEEDE

Regulaarne info jagamine poliitikakujundajatele, mõjuanalüüsid ja avalikkuse toetusmeetmed

RISKI NIMETUS

Prioriteetsete tegevuste elluviimiseks puuduvad eelarvelised vahendid

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Võimalike kaasrahastajate väljaselgitamine, Euroopa Liidu toetuste võimaluste analüüs, etappidena elluviimine

RISKI NIMETUS

Linna asutuste tegevuse koordineerimise võime on puudulik

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Tegevuse koordineerimise struktuuri loomine (nt juhtrühm), selgete rollide ja vastutajate määramine, kalendripõhine planeerimine

RISKI NIMETUS

Kogukonnad on uute ööelu projektide vastu

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Kaasamine enne muudatuste rakendamist, konfliktide ennetamise kommunikatsioon

RISKI NIMETUS

Ööelu koordinaatori koha loomine kukub läbi

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Otsustajate teavitamine; näidete toomine teistest linnadest

RISKI NIMETUS

Kultuuriprojektide ja -ettevõtmiste toetamine jääb juhuslikuks ja sõltub projektipõhisest rahastusest

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Loometegijate vajaduste väljaselgitamine, toetus­meetme struktuuri välja­töötamine, toetusfondi kavandamine

RISKI NIMETUS

Turvalisuse ja kestlikkuse tagamine

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

3

SKOOR

9

MAANDUSMEEDE

Kohtumiste varakult kokkuleppimine ja kalendrisse märkimine, juhtrolli jagamine osaliste vahel, mõju esiletõstmine

RISKI NIMETUS

Tegevused müra reguleerimiseks vähendamise eesmärgil jäävad ebapiisavaks

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Ametiasutuste koostöö; toetuse selge kommunikatsioon ning mõju analüüs

RISKI NIMETUS

Lastehoiuvajaduse ja öiste rühmade analüüsi ei viida lõpule või tulemusi ei kasutata

TEGEVUSSUUND

Öötöötajate heaolu ja töötingimuste parandamine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

3

SKOOR

9

MAANDUSMEEDE

Haridusametiga kokkulepete sõlmimine ja analüüsi sidumine konkreetse poliitikameetme väljatöötamisega

RISKI NIMETUS

Öise ühistranspordi arendamine jääb katkendlikuks ega toimi nõudlusele vastavalt

TEGEVUSSUUND

Keskkonna­säästliku öise liikuvuse arendamine

TÕENÄOSUS

4

MÕJU

3

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Kasutajauuringu korraldamine

RISKI NIMETUS

Ametiasutuste koostöö; toetuse selge kommunikatsioon ning mõju analüüs

TEGEVUSSUUND

Rahvus­vahelise tuntuse suurendamine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Loomeliitude ja rahvusvaheliste partnerite kaasamine; plaani koostamine

Öine Tallinn 2035

Rakenduskorraldus ja koostöö

Alljärgnevalt on esile toodud peamised ootused ööelu arendamiseks enim seotud linna tegevusvaldkondades.

Ettevõtluse panus ööellu

Tallinna ööelu on tihedalt seotud ettevõtluskeskkonnaga, kus loovus, uuenduslikud ärimudelid ja koostöö aitavad linnas arendada vaheldusrikast ja konkurentsivõimelist meelelahutust. Ettevõtjad, sealhulgas klubide, baaride, restoranide ja kultuurisündmuste korraldajad, loovad linnas kordumatuid elamusi, mis tõmbavad ligi nii kohalikke elanikke kui ka rahvusvahelisi külastajaid. Toidukultuur ja restoranikülastused on üha olulisem osa turismikogemusest, mistõttu on tähtis suunata külastajaid pärast õhtusööki avastama ka teisi Tallinna ööelu võimalusi, näiteks elava muusika kontserte, õhtuseid ja öiseid sündmusi või ainulaadseid kokteilibaare.

 

Edukas ööelusektor toetab ka teisi majandusharusid, sealhulgas toitlustust, majutust, transporti ja teenindust. Ettevõtjate koostöö ja ärimudelite uuendamine on Tallinna ööelu edasiseks arenguks hädavajalik. Kuna turu dünaamika on muutunud ja inimeste ostujõud vähenenud, on vaja traditsioonilisi ööelu ärimudeleid kohandada. Sarnaselt teiste kultuurivaldkondadega on ka ööelus vaja uuendada rahastamismudeleid, sealhulgas on vaja tuge linnalt ja sektorisiseseid koostööprojekte. Tänu paindlikule ja ettevõtlust soodustavale õigusruumile saavad ööelu korraldajad rakendada uuenduslikke lahendusi, mis toovad kasu nii linna majandusele kui ka kultuurikeskkonnale tervikuna.

Hariduse ja noorsootöö panus ööellu

Haridus ja noorsootöö mängivad olulist rolli Tallinna ööelu vaheldusrikkamaks ja kaasavamaks muutmisel. Noorsootöö kaudu toetatakse vanema sihtrühma noorte osalust ja kaasamist kultuuri- ja meelelahutusvaldkonda, pakkudes neile võimalusi osaleda ööelus mitte ainult tarbijatena, vaid ka korraldajate ja loojatena. Noortekeskused, noortele suunatud kultuuri- ja ettevõtlusprogrammid ning mitteformaalsed õppimisvõimalused aitavad kasvatada tulevasi ööelu kujundajaid ja ettevõtjaid, andes neile oskusi ja teadmisi uute lahenduste ja ärimudelite loomiseks.

 

Samuti saab haridussüsteem toetada noorte teadlikkuse suurendamist ööeluga seotud võimalustest ja riskidest, et teha vastutustundlikke ja tervislikke valikuid. Noorsootöö ja haridusasutuste koostöös on võimalik arendada programme, mis annavad noortele turvalise keskkonna, kus katsetada ideid ning arendada loovust ja ettevõtlikkust. Ööelu ei ole ainult meelelahutus, vaid selle kaudu on võimalik soodustada noorte loovust, enesearengut ja aktiivset osalemist linna kultuurilises ja sotsiaalses elus.

Korrakaitse panus ööellu

Tallinna ööelu turvalisuse tagamine põhineb tõhusal korrakaitsel ja eri osaliste sujuval koostööl. Munitsipaalpolitsei, politsei ja turvafirmade koostöö, sealhulgas ennetusprogrammid, ühised reidid ja kogukondade kaasamine, aitavad luua turvalisema ja stabiilsema linnakeskkonna. Turvakaamerate kasutuse suurendamine avalikes kohtades ja ööelupiirkondades parandab turvatunnet ja võimaldab ennetada avaliku korra rikkumisi.

 

Lisaks panustab korrakaitse ööelu kvaliteedi parandamisse, aidates kaasa alkoholi tarbimise ja müügi tõhusamale kontrollile ning öörahu tagamisele. Eraldi tähelepanu vajavad noorterühmad, kelle puhul aitab koostöös mobiilsete noorsootöötajatega tehtav ennetustöö vähendada riskikäitumise ohtu. Ööeluettevõtete turvanõuete täpsustamine ning turvatöötajate koolituse ühtlustamine toetaks turvalisuse tagamisel professionaalset lähenemist.

Kultuuri panus ööellu

Tallinna kultuuriline vaheldusrikkus ja loovus on ööelu oluline alustala. Sellele tugineb lai valik kunsti- ja meelelahutusvorme klubikultuurist ja elavast muusikast eksperimentaalsemate kultuuriprojektideni. Kultuuriasutused, nagu teatrid, galeriid ja muuseumid, mängivad olulist rolli, pakkudes ööelu rikastavaid õhtuseid programme. Linn toetab loovisikuid ja kultuurikorraldajaid, kes toovad Tallinna ööellu uudseid lahendusi ja loovust, muutes selle huvitavaks nii kohalikele elanikele kui ka rahvusvahelistele külastajatele.

 

Samuti aitab kultuurivaldkond parandada ööelu kvaliteeti, pakkudes alternatiive alkoholikesksele meelelahutusele ja edendades loovettevõtlust. Kunstnikud, muusikud ja teised loovisikud loovad ööelu rikastavat sisu, sealhulgas muusika- ja tantsuetendusi ning interdistsiplinaarseid kultuurisündmusi. Kultuuri ja ööelu sünergia aitab kaasa uute loovkeskuste ja kogukondlike algatuste tekkele ja uute ideede elluviimisele, muutes Tallinna kultuuriruumi vaheldusrikkamaks.

Liikuvuse panus ööellu

Tallinna ööelu elavdamine sõltub võimalusest liikuda sujuvalt, turvaliselt ja mugavalt, aga ka keskkonnasäästlikult kogu linna ulatuses. Seetõttu tuleb arendada ööbussiliinide võrgustikku ja tööaegu, et parandada nii linna külastajate kui ka öötöötajate võimalust liikuda eri linnaosade vahel.

 

Lisaks ühistranspordi arendamisele on oluline ka liikluse sujuvamaks muutmine: öist liiklusmüra tuleb leevendada liikluse rahustamise meetmete ja tõhusa järelevalvega. Et muuta öine liikumine turvalisemaks ja mugavamaks, tuleb parendada jalakäijate ja ratturite teid, sealhulgas tasandada äärekivid ja paigaldada ülekäiguradade valgustus. Info parem kättesaadavus, näiteks Google Mapsi ja muude reaalaja navigeerimissüsteemide kaudu, aitab inimestel leida parimad öösel liikumise võimalused.

Linnaplaneerimise panus ööellu

Linnaplaneerimine mängib olulist rolli Tallinna ööelu vaheldusrikkuse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel, aidates tasakaalustada meelelahutusasutuste, külastajate ja kohalike elanike vajadusi. Hästi kavandatud linnakeskkond, mis määratleb selgelt ööelu keskused (sh linnaosade keskusalad) ja elamupiirkonnad, aitab vähendada öörahu häirimise ohtu ja suunata ööelu sobivamatesse asukohtadesse. Ööeluettevõtete koondamine valitud piirkondadesse võimaldab luua parema taristu ja ennetada mürast tingitud konflikte, säilitades kohalike elanike elukvaliteedi.

 

Linnaplaneerimisega saab soodustada ka tühjade ruumide ajutist kasutamist kultuuri- ja kogukonnaürituste tarbeks, rakendades vahekasutuse põhimõtet koostöös erasektoriga. Lisaks on oluline katsetada valitud piirkondades ümbruskonna senise kasutusotstarbega arvestamise põhimõtet, tagamaks, et uued arendused ja olemasolevad meelelahutus­asutused kohandavad oma tegevuse linnakeskkonna eripäradega, vähendades konflikte elamupiirkondade ja ööelu vahel.

Linnavara hoidmise ja arendamise panus ööellu

Tallinna linnavara strateegiline haldamine ja arendamine loovad eeldused vaheldusrikka ja jätkusuutliku ööelu arenguks. Linna kinnisvara kasutatakse sihipäraselt, et toetada ööeluga seotud ettevõtteid, kultuurisündmusi ja kogukondlikke algatusi. Tühjade või alakasutatud hoonete ajutine kasutamine kultuuri- ja meelelahutustegevuseks aitab elavdada linna eri piirkondades toimuvat öist tegevust. Vahekasutuse kontseptsioonide väljatöötamine ja koostöö erasektoriga võimaldab linnal reageerida kiiresti muutuvatele ruumivajadustele ja toetada loovettevõtlust.

 

Lisaks saab linn oma kinnisvara ja avaliku ruumi planeerimise kaudu toetada ööelu taristu arendamist ja tagada, et linnas on piisavalt kvaliteetseid esinemiskohti, väiksemaid sündmuspaiku ja kogukondlikke ruume, mis vastavad ööelu eri vormide vajadustele. Linna antavate toetuste ja soodustingimustel rendivõimaluste abil saab pakkuda nii kohalikele kui ka turistidele vaheldusrikast ja kaasavat ööelu.

Spordi ja liikumisharrastuse panus ööellu

Spordi ja liikumisharrastuse areng Tallinnas loob uusi võimalusi ka ööelule, pakkudes vaheldusrikkaid ja tervislikke alternatiive traditsioonilistele meelelahutusviisidele. Terviserajad, avatud spordiväljakud ja õhtused spordiüritused, nagu ööjooksud ja ühised rattasõidud, pakuvad aktiivset ja sotsiaalset ajaveetmisvõimalust. See rikastab linna ööelu ning tõmbab ligi nii kohalikke kui ka turiste. Samuti võimaldab sportlike tegevuste lõimimine ööellu laiendada selles osalejate ringi, tuues kokku eri vanuse- ja huvirühmade esindajad.

 

Väga suur osa päevasel ajal töötavatest inimestest teeb trenni või veedab vabas õhus aktiivselt aega just õhtusel ajal. Seetõttu on oluline, et Tallinna spordi- ja liikumisrajatised pakuksid liikumisvõimalusi ka pärast tööpäeva. Kauem avatud või ööpäev läbi tegutsevad spordiklubid, ujulad ja tervisepargid muudavad sportimise kättesaadavamaks, aidates inimestel säilitada tervisliku elustiili. See edendab nii vaimset kui ka füüsilist heaolu ning on alternatiiv passiivsele ajaveetmisele, aidates vähendada ööeluga seotud riske, nagu alkoholi ja uimastite liigtarbimine.

Tervise ja tervishoiu panus ööellu

Tervise ja tervishoiu valdkonna toetus ööelule hõlmab ööpäevaringset ligipääsu esmaabile ja terviseteadlikkust edendavatele algatustele. Hädaabi- ja meditsiiniteenuste kättesaadavus öötundidel võib olla kriitilise tähtsusega nii ööelu külastajatele kui ka seal töötavatele inimestele. Oluline on lõimida uimastiennetusprogrammid ööelu korraldusega, aidates ennetada ja vähendada ööeluga kaasnevat riskikäitumist ja pakkudes tuge neile, kes vajavad sõltuvusprobleemiga abi. Lisaks panustab tervisevaldkond ohutu ja tasakaalustatud ööelu kujundamisse terviseteemaliste kampaaniate kaudu, tehes näiteks teavitustööd vastutustundliku alkoholitarbimise ja vaimse tervise hoidmise teemal.

Juhtimise ja tugiteenuste panus ööellu

Tugiteenused toetavad arengudokumendi elluviimist valdkondadeülese strateegilise ja finantsplaneerimise koordinatsiooni ja nõustamisega, arengu kavandamise ja seire kompetentsi arendamisega ning linnaorganisatsiooni koostöös arengudokumendi „Öine Tallinn 2035“ elluviimist hõlbustavate töövahendite loomise ja ajakohastamisega. Samuti pakub valdkond tuge õigusraamistiku kujundamisel, personali planeerimisel ja arendamisel ning läbimõeldud ja tõhusa kommunikatsiooni korraldamisel. Otsustusorganid ja juhid tagavad huvide esindatuse, kiire ja tõhusa otsustusprotsessi ning prioriteetide seadmise, et saaks teha vajalikud investeeringud ja viia muudatused ellu tegevuskava kohaselt.

Rollid ja koostöö

Arengudokumendis seatud eesmärkide elluviimise eelduseks on linna asutuste omavaheline koostöö ning linnaorganisatsiooni tõhus koostöö partnerite ja kogukondadega. Ööelu edendamine eeldab terviklikku ja valdkondadeülest käsitlust, mis hõlmab nii turvalisust, kultuuri, ettevõtlust kui ka linnaruumilist arengut.

 

Ööelu valdkonna strateegilise suunamise ja koordineerimise eest vastutab terviklikult Tallinna Strateegiakeskus, kes teeb tihedat koostööd kõigi asjaomaste linna asutustega. Strateegiakeskuse ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

Arengudokumendis seatud eesmärkide elluviimise eelduseks on linna asutuste omavaheline koostöö ning linnaorganisatsiooni tõhus koostöö partnerite ja kogukondadega. Ööelu edendamine eeldab terviklikku ja valdkondadeülest käsitlust, mis hõlmab nii turvalisust, kultuuri, ettevõtlust kui ka linnaruumilist arengut.

 

Ööelu valdkonna strateegilise suunamise ja koordineerimise eest vastutab terviklikult Tallinna Strateegiakeskus, kes teeb tihedat koostööd kõigi asjaomaste linna asutustega. Strateegiakeskuse ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • arengudokumendi koostamise ja seire korraldamine;
  • arengudokumendi rakendamise koordineerimine;
  • linna teenuste arendamise toetamine ööelu vajadusi arvestades;
  • uuringute, küsitluste ja kaasamise koordineerimine ööelu valdkonnas koostöös linna ametiasutuste ja partneritega ning uuenduslike ööelulahenduste algatamine ja toetamine linnaüleselt;
  • ööelu valdkonna toetamine ringmajanduse põhimõtete rakendamisel.

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet panustab ööelu arengusse kultuuri- ja meelelahutustaristu ja -teenuste arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • kultuuriprogrammide ja sündmuste, sh õhtuste ja öiste tegevuste toetamine;
  • linna kultuuri- ja sporditaristu ööeluga seotud kasutusvõimaluste arendamine (jätkates spordiklubide hilisemat lahtiolekut ning lisades valgustust välijõusaalidele ja liikumisradadele);
  • liikumisharrastust ja aktiivset vaba aja veetmist toetavate öiste sündmuste kavandamine ja elluviimine (nt ööjooksud, tantsuõhtud, õhtused ja varahommikused treeningud);
  • analüüsimine, milline on kultuuri- ja spordisündmuste mõju linnakeskkonnale, öömajandusele ja ööelule laiemalt.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet toetab ööelu arengut linnaruumi ja taristuga seotud tingimuste loomisega. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • valgustuse planeerimine ja rajamine;
  • vaheldusrikka ööpäevaringseks kasutamiseks mõeldud avaliku ruumi planeerimine ja rajamine.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tagab ööelu keskkonnas avaliku korra ja turvalisuse järelevalve. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • öörahu ja heakorra tagamisele kaasa aitamine ööelupiirkondades;
  • koostöö politsei ja kogukondadega konfliktide ennetamiseks;
  • korrakaitsenõuete järgimise järelevalve ööeluettevõtetes.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet toetab ööelu arengut planeeringute ja linnaruumi arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas öise linnaelu vajadustega arvestava avaliku ruumi ja hoonestuse planeerimist.

Tallinna Linnavaraamet panustab ööelu arengusse linna kinnisvara kasutusse andmise ja arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • ööeluks sobilike ruumide haldamine ja arendamine (sh koostöö kultuuri- ja meelelahutusasutustega);
  • ööelusündmuste korraldamiseks linnavara ja avalike hoonete rendivõimaluste pakkumine.

Tallinna Haridusamet toetab ööelu valdkonda ennetus-, teavitus- ja noorsootööga. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • haridusasutustes tehtav teavitustöö vastutustundlikust ööelukäitumisest;
  • koostöö huvihariduse pakkujate ja mobiilsete noorsootöötajatega, et kaasata noori turvalistesse ja positiivsetesse ööelutegevustesse.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet osaleb ööelu arendamises tervise- ja sotsiaalvaldkonna vaatenurgast. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • teenuste arendamine ööeluga seotud sihtrühmade vajaduste katmiseks (nt ligipääsetavus);
  • ööeluga seotud turvalisuse ja heaolu uuringute toetamine oskusteabega.

Tallinna linnaosavalitsused mängivad keskset rolli ööelu piirkondlikul arendamisel. Nende ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • koostöö teiste ametiasutuste, kogukondade ja ettevõtjatega ööelu arendamiseks linnaosades;
  • avaliku ruumi ja sündmuskorralduse koordineerimine öiste tegevuste puhul;
  • elanikelt tagasiside kogumine konkreetsete teenuste kohta ning ööelu probleeme ja kokkuleppeid puudutava suhtluse toetamine.

Tallinna Linnakantselei ja Tallinna Linnavolikogu Kantselei toetavad ööelu arengut linna õigusruumi ja strateegiliste dokumentide kaudu, sh valmistavad ette asjakohaseid õigusakte (nt arengudokumente, linna eelarve ja eelarvestrateegia) linnavalitsuse ja linnavolikogu poolt vastu võtmiseks.

Arengudokumendi elluviimise seire

Arengudokumenti „Öine Tallinn 2035“ käsitletakse muu arengudokumendina, lähtudes Tallinna arengudokumentide koostamise, avalikustamise ja aruandluse korrast. Arengudokumendi elluviimiseks viiakse tegevused ja mõõdikud arengustrateegia „Tallinn 2035“ rakenduskavasse ja valdkondlikesse rakenduskavadesse ning planeeritakse vajalikud rahalised vahendid linna finantsplaanides. Tallinna Strateegiakeskus koordineerib rakenduskavade koostamist linna eelarvestrateegia ja linna eelarve koostamisega samal ajal.

 

Arengudokumendis ja rakenduskavades planeeritud tegevused kajastuvad ka linna ametiasutuste tööplaanides, nende täitmisest antakse regulaarselt aru ning tulemuste saavutamist ja mõõdikute sihttasemete suunas liikumist seiratakse regulaarselt. Arengustrateegia rakenduskavas kinnitatud tegevuste ja mõõdikute täitmisest antakse aru iga-aastase linna konsolideeritud majandusaasta aruande kaudu. Arengudokumendi elluviimise seireks viiakse vajadusel läbi täiendavaid uuringuid ja küsitlusi, eelistatud on küsimuste lisamine Tallinna elanike küsitlusse.

 

Arengudokumenti ajakohastatakse vajadust mööda või koostatakse uus lähtuvalt kehtivast linna arengustrateegiast.

Peamised riskid arengudokumendi elluviimisel ja riskide maandamise meetmed

Igale loetletud riski puhul on hinnatud selle avaldumise tõenäosust ning mõju arengudokumendi elluviimisele skaalal 1-4, ning nende korrutisena saadud riskiskoor.

RISKI NIMETUS

Poliitiline toetus ööelu arengukavale puudub või kaob

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

4

MÕJU

4

SKOOR

16

MAANDUSMEEDE

Regulaarne info jagamine poliitikakujundajatele, mõjuanalüüsid ja avalikkuse toetusmeetmed

RISKI NIMETUS

Prioriteetsete tegevuste elluviimiseks puuduvad eelarvelised vahendid

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Võimalike kaasrahastajate väljaselgitamine, Euroopa Liidu toetuste võimaluste analüüs, etappidena elluviimine

RISKI NIMETUS

Linna asutuste tegevuse koordineerimise võime on puudulik

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Tegevuse koordineerimise struktuuri loomine (nt juhtrühm), selgete rollide ja vastutajate määramine, kalendripõhine planeerimine

RISKI NIMETUS

Kogukonnad on uute ööelu projektide vastu

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Kaasamine enne muudatuste rakendamist, konfliktide ennetamise kommunikatsioon

RISKI NIMETUS

Ööelu koordinaatori koha loomine kukub läbi

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Otsustajate teavitamine; näidete toomine teistest linnadest

RISKI NIMETUS

Kultuuriprojektide ja -ettevõtmiste toetamine jääb juhuslikuks ja sõltub projektipõhisest rahastusest

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Loometegijate vajaduste väljaselgitamine, toetus­meetme struktuuri välja­töötamine, toetusfondi kavandamine

RISKI NIMETUS

Turvalisuse ja kestlikkuse tagamine

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

3

SKOOR

9

MAANDUSMEEDE

Kohtumiste varakult kokkuleppimine ja kalendrisse märkimine, juhtrolli jagamine osaliste vahel, mõju esiletõstmine

RISKI NIMETUS

Heliisolatsiooni parendamise toetamine jääb ebapiisavaks ega leevenda elanike kaebusi

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

 Ametiasutuste koostöö; toetuse selge kommunikatsioon ning mõju analüüs

RISKI NIMETUS

Lastehoiuvajaduse ja öiste rühmade analüüsi ei viida lõpule või tulemusi ei kasutata

TEGEVUSSUUND

Öötöötajate heaolu ja töötingimuste parandamine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

3

SKOOR

9

MAANDUSMEEDE

Haridusametiga kokkulepete sõlmimine ja analüüsi sidumine konkreetse poliitikameetme väljatöötamisega

RISKI NIMETUS

Öise ühistranspordi arendamine jääb katkendlikuks ega toimi nõudlusele vastavalt

TEGEVUSSUUND

Keskkonna­säästliku öise liikuvuse arendamine

TÕENÄOSUS

4

MÕJU

3

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Kasutajauuringu korraldamine

RISKI NIMETUS

Ametiasutuste koostöö; toetuse selge kommunikatsioon ning mõju analüüs

TEGEVUSSUUND

Rahvus­vahelise tuntuse suurendamine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Loomeliitude ja rahvusvaheliste partnerite kaasamine; plaani koostamine

Rakenduskorraldus ja koostöö

Alljärgnevalt on esile toodud peamised ootused ööelu arendamiseks enim seotud linna tegevusvaldkondades.

Ettevõtluse panus ööellu

Tallinna ööelu on tihedalt seotud ettevõtluskeskkonnaga, kus loovus, uuenduslikud ärimudelid ja koostöö aitavad linnas arendada vaheldusrikast ja konkurentsivõimelist meelelahutust. Ettevõtjad, sealhulgas klubide, baaride, restoranide ja kultuurisündmuste korraldajad, loovad linnas kordumatuid elamusi, mis tõmbavad ligi nii kohalikke elanikke kui ka rahvusvahelisi külastajaid. Toidukultuur ja restoranikülastused on üha olulisem osa turismikogemusest, mistõttu on tähtis suunata külastajaid pärast õhtusööki avastama ka teisi Tallinna ööelu võimalusi, näiteks elava muusika kontserte, õhtuseid ja öiseid sündmusi või ainulaadseid kokteilibaare.

 

Edukas ööelusektor toetab ka teisi majandusharusid, sealhulgas toitlustust, majutust, transporti ja teenindust. Ettevõtjate koostöö ja ärimudelite uuendamine on Tallinna ööelu edasiseks arenguks hädavajalik. Kuna turu dünaamika on muutunud ja inimeste ostujõud vähenenud, on vaja traditsioonilisi ööelu ärimudeleid kohandada. Sarnaselt teiste kultuurivaldkondadega on ka ööelus vaja uuendada rahastamismudeleid, sealhulgas on vaja tuge linnalt ja sektorisiseseid koostööprojekte. Tänu paindlikule ja ettevõtlust soodustavale õigusruumile saavad ööelu korraldajad rakendada uuenduslikke lahendusi, mis toovad kasu nii linna majandusele kui ka kultuurikeskkonnale tervikuna.

Hariduse ja noorsootöö panus ööellu

Haridus ja noorsootöö mängivad olulist rolli Tallinna ööelu vaheldusrikkamaks ja kaasavamaks muutmisel. Noorsootöö kaudu toetatakse vanema sihtrühma noorte osalust ja kaasamist kultuuri- ja meelelahutusvaldkonda, pakkudes neile võimalusi osaleda ööelus mitte ainult tarbijatena, vaid ka korraldajate ja loojatena. Noortekeskused, noortele suunatud kultuuri- ja ettevõtlusprogrammid ning mitteformaalsed õppimisvõimalused aitavad kasvatada tulevasi ööelu kujundajaid ja ettevõtjaid, andes neile oskusi ja teadmisi uute lahenduste ja ärimudelite loomiseks.

 

Samuti saab haridussüsteem toetada noorte teadlikkuse suurendamist ööeluga seotud võimalustest ja riskidest, et teha vastutustundlikke ja tervislikke valikuid. Noorsootöö ja haridusasutuste koostöös on võimalik arendada programme, mis annavad noortele turvalise keskkonna, kus katsetada ideid ning arendada loovust ja ettevõtlikkust. Ööelu ei ole ainult meelelahutus, vaid selle kaudu on võimalik soodustada noorte loovust, enesearengut ja aktiivset osalemist linna kultuurilises ja sotsiaalses elus.

Korrakaitse panus ööellu

Tallinna ööelu turvalisuse tagamine põhineb tõhusal korrakaitsel ja eri osaliste sujuval koostööl. Munitsipaalpolitsei, politsei ja turvafirmade koostöö, sealhulgas ennetusprogrammid, ühised reidid ja kogukondade kaasamine, aitavad luua turvalisema ja stabiilsema linnakeskkonna. Turvakaamerate kasutuse suurendamine avalikes kohtades ja ööelupiirkondades parandab turvatunnet ja võimaldab ennetada avaliku korra rikkumisi.

 

Lisaks panustab korrakaitse ööelu kvaliteedi parandamisse, aidates kaasa alkoholi tarbimise ja müügi tõhusamale kontrollile ning öörahu tagamisele. Eraldi tähelepanu vajavad noorterühmad, kelle puhul aitab koostöös mobiilsete noorsootöötajatega tehtav ennetustöö vähendada riskikäitumise ohtu. Ööeluettevõtete turvanõuete täpsustamine ning turvatöötajate koolituse ühtlustamine toetaks turvalisuse tagamisel professionaalset lähenemist.

Kultuuri panus ööellu

Tallinna kultuuriline vaheldusrikkus ja loovus on ööelu oluline alustala. Sellele tugineb lai valik kunsti- ja meelelahutusvorme klubikultuurist ja elavast muusikast eksperimentaalsemate kultuuriprojektideni. Kultuuriasutused, nagu teatrid, galeriid ja muuseumid, mängivad olulist rolli, pakkudes ööelu rikastavaid õhtuseid programme. Linn toetab loovisikuid ja kultuurikorraldajaid, kes toovad Tallinna ööellu uudseid lahendusi ja loovust, muutes selle huvitavaks nii kohalikele elanikele kui ka rahvusvahelistele külastajatele.

 

Samuti aitab kultuurivaldkond parandada ööelu kvaliteeti, pakkudes alternatiive alkoholikesksele meelelahutusele ja edendades loovettevõtlust. Kunstnikud, muusikud ja teised loovisikud loovad ööelu rikastavat sisu, sealhulgas muusika- ja tantsuetendusi ning interdistsiplinaarseid kultuurisündmusi. Kultuuri ja ööelu sünergia aitab kaasa uute loovkeskuste ja kogukondlike algatuste tekkele ja uute ideede elluviimisele, muutes Tallinna kultuuriruumi vaheldusrikkamaks.

Liikuvuse panus ööellu

Tallinna ööelu elavdamine sõltub võimalusest liikuda sujuvalt, turvaliselt ja mugavalt, aga ka keskkonnasäästlikult kogu linna ulatuses. Seetõttu tuleb arendada ööbussiliinide võrgustikku ja tööaegu, et parandada nii linna külastajate kui ka öötöötajate võimalust liikuda eri linnaosade vahel.

 

Lisaks ühistranspordi arendamisele on oluline ka liikluse sujuvamaks muutmine: öist liiklusmüra tuleb leevendada liikluse rahustamise meetmete ja tõhusa järelevalvega. Et muuta öine liikumine turvalisemaks ja mugavamaks, tuleb parendada jalakäijate ja ratturite teid, sealhulgas tasandada äärekivid ja paigaldada ülekäiguradade valgustus. Info parem kättesaadavus, näiteks Google Mapsi ja muude reaalaja navigeerimissüsteemide kaudu, aitab inimestel leida parimad öösel liikumise võimalused.

Linnaplaneerimise panus ööellu

Linnaplaneerimine mängib olulist rolli Tallinna ööelu vaheldusrikkuse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel, aidates tasakaalustada meelelahutusasutuste, külastajate ja kohalike elanike vajadusi. Hästi kavandatud linnakeskkond, mis määratleb selgelt ööelu keskused (sh linnaosade keskusalad) ja elamupiirkonnad, aitab vähendada öörahu häirimise ohtu ja suunata ööelu sobivamatesse asukohtadesse. Ööeluettevõtete koondamine valitud piirkondadesse võimaldab luua parema taristu ja ennetada mürast tingitud konflikte, säilitades kohalike elanike elukvaliteedi.

 

Linnaplaneerimisega saab soodustada ka tühjade ruumide ajutist kasutamist kultuuri- ja kogukonnaürituste tarbeks, rakendades vahekasutuse põhimõtet koostöös erasektoriga. Lisaks on oluline katsetada valitud piirkondades ümbruskonna senise kasutusotstarbega arvestamise põhimõtet, tagamaks, et uued arendused ja olemasolevad meelelahutus­asutused kohandavad oma tegevuse linnakeskkonna eripäradega, vähendades konflikte elamupiirkondade ja ööelu vahel.

Linnavara hoidmise ja arendamise panus ööellu

Tallinna linnavara strateegiline haldamine ja arendamine loovad eeldused vaheldusrikka ja jätkusuutliku ööelu arenguks. Linna kinnisvara kasutatakse sihipäraselt, et toetada ööeluga seotud ettevõtteid, kultuurisündmusi ja kogukondlikke algatusi. Tühjade või alakasutatud hoonete ajutine kasutamine kultuuri- ja meelelahutustegevuseks aitab elavdada linna eri piirkondades toimuvat öist tegevust. Vahekasutuse kontseptsioonide väljatöötamine ja koostöö erasektoriga võimaldab linnal reageerida kiiresti muutuvatele ruumivajadustele ja toetada loovettevõtlust.

 

Lisaks saab linn oma kinnisvara ja avaliku ruumi planeerimise kaudu toetada ööelu taristu arendamist ja tagada, et linnas on piisavalt kvaliteetseid esinemiskohti, väiksemaid sündmuspaiku ja kogukondlikke ruume, mis vastavad ööelu eri vormide vajadustele. Linna antavate toetuste ja soodustingimustel rendivõimaluste abil saab pakkuda nii kohalikele kui ka turistidele vaheldusrikast ja kaasavat ööelu.

Spordi ja liikumisharrastuse panus ööellu

Spordi ja liikumisharrastuse areng Tallinnas loob uusi võimalusi ka ööelule, pakkudes vaheldusrikkaid ja tervislikke alternatiive traditsioonilistele meelelahutusviisidele. Terviserajad, avatud spordiväljakud ja õhtused spordiüritused, nagu ööjooksud ja ühised rattasõidud, pakuvad aktiivset ja sotsiaalset ajaveetmisvõimalust. See rikastab linna ööelu ning tõmbab ligi nii kohalikke kui ka turiste. Samuti võimaldab sportlike tegevuste lõimimine ööellu laiendada selles osalejate ringi, tuues kokku eri vanuse- ja huvirühmade esindajad.

 

Väga suur osa päevasel ajal töötavatest inimestest teeb trenni või veedab vabas õhus aktiivselt aega just õhtusel ajal. Seetõttu on oluline, et Tallinna spordi- ja liikumisrajatised pakuksid liikumisvõimalusi ka pärast tööpäeva. Kauem avatud või ööpäev läbi tegutsevad spordiklubid, ujulad ja tervisepargid muudavad sportimise kättesaadavamaks, aidates inimestel säilitada tervisliku elustiili. See edendab nii vaimset kui ka füüsilist heaolu ning on alternatiiv passiivsele ajaveetmisele, aidates vähendada ööeluga seotud riske, nagu alkoholi ja uimastite liigtarbimine.

Tervise ja tervishoiu panus ööellu

Tervise ja tervishoiu valdkonna toetus ööelule hõlmab ööpäevaringset ligipääsu esmaabile ja terviseteadlikkust edendavatele algatustele. Hädaabi- ja meditsiiniteenuste kättesaadavus öötundidel võib olla kriitilise tähtsusega nii ööelu külastajatele kui ka seal töötavatele inimestele. Oluline on lõimida uimastiennetusprogrammid ööelu korraldusega, aidates ennetada ja vähendada ööeluga kaasnevat riskikäitumist ja pakkudes tuge neile, kes vajavad sõltuvusprobleemiga abi. Lisaks panustab tervisevaldkond ohutu ja tasakaalustatud ööelu kujundamisse terviseteemaliste kampaaniate kaudu, tehes näiteks teavitustööd vastutustundliku alkoholitarbimise ja vaimse tervise hoidmise teemal.

Juhtimise ja tugiteenuste panus ööellu

Tugiteenused toetavad arengudokumendi elluviimist valdkondadeülese strateegilise ja finantsplaneerimise koordinatsiooni ja nõustamisega, arengu kavandamise ja seire kompetentsi arendamisega ning linnaorganisatsiooni koostöös arengudokumendi „Öine Tallinn 2035“ elluviimist hõlbustavate töövahendite loomise ja ajakohastamisega. Samuti pakub valdkond tuge õigusraamistiku kujundamisel, personali planeerimisel ja arendamisel ning läbimõeldud ja tõhusa kommunikatsiooni korraldamisel. Otsustusorganid ja juhid tagavad huvide esindatuse, kiire ja tõhusa otsustusprotsessi ning prioriteetide seadmise, et saaks teha vajalikud investeeringud ja viia muudatused ellu tegevuskava kohaselt.

Rollid ja koostöö

Arengudokumendis seatud eesmärkide elluviimise eelduseks on linna asutuste omavaheline koostöö ning linnaorganisatsiooni tõhus koostöö partnerite ja kogukondadega. Ööelu edendamine eeldab terviklikku ja valdkondadeülest käsitlust, mis hõlmab nii turvalisust, kultuuri, ettevõtlust kui ka linnaruumilist arengut.

Ööelu valdkonna strateegilise suunamise ja koordineerimise eest vastutab terviklikult Tallinna Strateegiakeskus, kes teeb tihedat koostööd kõigi asjaomaste linna asutustega. Strateegiakeskuse ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • arengudokumendi koostamise ja seire korraldamine;
  • arengudokumendi rakendamise koordineerimine;
  • linna teenuste arendamise toetamine ööelu vajadusi arvestades;
  • uuringute, küsitluste ja kaasamise koordineerimine ööelu valdkonnas koostöös linna ametiasutuste ja partneritega ning uuenduslike ööelulahenduste algatamine ja toetamine linnaüleselt;
  • ööelu valdkonna toetamine ringmajanduse põhimõtete rakendamisel.

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet panustab ööelu arengusse kultuuri- ja meelelahutustaristu ja -teenuste arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • kultuuriprogrammide ja sündmuste, sh õhtuste ja öiste tegevuste toetamine;
  • linna kultuuri- ja sporditaristu ööeluga seotud kasutusvõimaluste arendamine (jätkates spordiklubide hilisemat lahtiolekut ning lisades valgustust välijõusaalidele ja liikumisradadele);
  • liikumisharrastust ja aktiivset vaba aja veetmist toetavate öiste sündmuste kavandamine ja elluviimine (nt ööjooksud, tantsuõhtud, õhtused ja varahommikused treeningud);
  • analüüsimine, milline on kultuuri- ja spordisündmuste mõju linnakeskkonnale, öömajandusele ja ööelule laiemalt.

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet panustab ööelu arengusse kultuuri- ja meelelahutustaristu ja -teenuste arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • kultuuriprogrammide ja sündmuste, sh õhtuste ja öiste tegevuste toetamine;
  • linna kultuuri- ja sporditaristu ööeluga seotud kasutusvõimaluste arendamine (jätkates spordiklubide hilisemat lahtiolekut ning lisades valgustust välijõusaalidele ja liikumisradadele);
  • liikumisharrastust ja aktiivset vaba aja veetmist toetavate öiste sündmuste kavandamine ja elluviimine (nt ööjooksud, tantsuõhtud, õhtused ja varahommikused treeningud);
  • analüüsimine, milline on kultuuri- ja spordisündmuste mõju linnakeskkonnale, öömajandusele ja ööelule laiemalt.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet toetab ööelu arengut linnaruumi ja taristuga seotud tingimuste loomisega. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • valgustuse planeerimine ja rajamine;
  • vaheldusrikka ööpäevaringseks kasutamiseks mõeldud avaliku ruumi planeerimine ja rajamine.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tagab ööelu keskkonnas avaliku korra ja turvalisuse järelevalve. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • öörahu ja heakorra tagamisele kaasa aitamine ööelupiirkondades;
  • koostöö politsei ja kogukondadega konfliktide ennetamiseks;
  • korrakaitsenõuete järgimise järelevalve ööeluettevõtetes.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet toetab ööelu arengut planeeringute ja linnaruumi arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas öise linnaelu vajadustega arvestava avaliku ruumi ja hoonestuse planeerimist.

Tallinna Linnavaraamet panustab ööelu arengusse linna kinnisvara kasutusse andmise ja arendamise kaudu. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • ööeluks sobilike ruumide haldamine ja arendamine (sh koostöö kultuuri- ja meelelahutusasutustega);
  • ööelusündmuste korraldamiseks linnavara ja avalike hoonete rendivõimaluste pakkumine.

Tallinna Haridusamet toetab ööelu valdkonda ennetus-, teavitus- ja noorsootööga. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • haridusasutustes tehtav teavitustöö vastutustundlikust ööelukäitumisest;
  • koostöö huvihariduse pakkujate ja mobiilsete noorsootöötajatega, et kaasata noori turvalistesse ja positiivsetesse ööelutegevustesse.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet osaleb ööelu arendamises tervise- ja sotsiaalvaldkonna vaatenurgast. Ameti ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • teenuste arendamine ööeluga seotud sihtrühmade vajaduste katmiseks (nt ligipääsetavus);
  • ööeluga seotud turvalisuse ja heaolu uuringute toetamine oskusteabega.

Tallinna linnaosavalitsused mängivad keskset rolli ööelu piirkondlikul arendamisel. Nende ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • koostöö teiste ametiasutuste, kogukondade ja ettevõtjatega ööelu arendamiseks linnaosades;
  • avaliku ruumi ja sündmuskorralduse koordineerimine öiste tegevuste puhul;
  • elanikelt tagasiside kogumine konkreetsete teenuste kohta ning ööelu probleeme ja kokkuleppeid puudutava suhtluse toetamine.

Tallinna Linnakantselei ja Tallinna Linnavolikogu Kantselei toetavad ööelu arengut linna õigusruumi ja strateegiliste dokumentide kaudu, sh valmistavad ette asjakohaseid õigusakte (nt arengudokumente, linna eelarve ja eelarvestrateegia) linnavalitsuse ja linnavolikogu poolt vastu võtmiseks.

Arengudokumendi elluviimise seire

Arengudokumenti „Öine Tallinn 2035“ käsitletakse muu arengudokumendina, lähtudes Tallinna arengudokumentide koostamise, avalikustamise ja aruandluse korrast. Arengudokumendi elluviimiseks viiakse tegevused ja mõõdikud arengustrateegia „Tallinn 2035“ rakenduskavasse ja valdkondlikesse rakenduskavadesse ning planeeritakse vajalikud rahalised vahendid linna finantsplaanides. Tallinna Strateegiakeskus koordineerib rakenduskavade koostamist linna eelarvestrateegia ja linna eelarve koostamisega samal ajal.

 

Arengudokumendis ja rakenduskavades planeeritud tegevused kajastuvad ka linna ametiasutuste tööplaanides, nende täitmisest antakse regulaarselt aru ning tulemuste saavutamist ja mõõdikute sihttasemete suunas liikumist seiratakse regulaarselt. Arengustrateegia rakenduskavas kinnitatud tegevuste ja mõõdikute täitmisest antakse aru iga-aastase linna konsolideeritud majandusaasta aruande kaudu. Arengudokumendi elluviimise seireks viiakse vajadusel läbi täiendavaid uuringuid ja küsitlusi, eelistatud on küsimuste lisamine Tallinna elanike küsitlusse.

 

Arengudokumenti ajakohastatakse vajadust mööda või koostatakse uus lähtuvalt kehtivast linna arengustrateegiast.

Peamised riskid arengudokumendi elluviimisel ja riskide maandamise meetmed

Igale loetletud riski puhul on hinnatud selle avaldumise tõenäosust ning mõju arengudokumendi elluviimisele skaalal 1-4, ning nende korrutisena saadud riskiskoor.

RISKI NIMETUS

Poliitiline toetus ööelu arengukavale puudub või kaob

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

4

MÕJU

4

SKOOR

16

MAANDUSMEEDE

Regulaarne info jagamine poliitikakujundajatele, mõjuanalüüsid ja avalikkuse toetusmeetmed

RISKI NIMETUS

Prioriteetsete tegevuste elluviimiseks puuduvad eelarvelised vahendid

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Võimalike kaasrahastajate väljaselgitamine, Euroopa Liidu toetuste võimaluste analüüs, etappidena elluviimine

RISKI NIMETUS

Linna asutuste tegevuse koordineerimise võime on puudulik

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Tegevuse koordineerimise struktuuri loomine (nt juhtrühm), selgete rollide ja vastutajate määramine, kalendripõhine planeerimine

RISKI NIMETUS

Kogukonnad on uute ööelu projektide vastu

TEGEVUSSUUND

Üldine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Kaasamine enne muudatuste rakendamist, konfliktide ennetamise kommunikatsioon

RISKI NIMETUS

Ööelu koordinaatori koha loomine kukub läbi

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Otsustajate teavitamine; näidete toomine teistest linnadest

RISKI NIMETUS

Kultuuriprojektide ja -ettevõtmiste toetamine jääb juhuslikuks ja sõltub projektipõhisest rahastusest

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Loometegijate vajaduste väljaselgitamine, toetus­meetme struktuuri välja­töötamine, toetusfondi kavandamine

RISKI NIMETUS

Turvalisuse ja kestlikkuse tagamine

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

3

SKOOR

9

MAANDUSMEEDE

Kohtumiste varakult kokkuleppimine ja kalendrisse märkimine, juhtrolli jagamine osaliste vahel, mõju esiletõstmine

RISKI NIMETUS

Heliisolatsiooni parendamise toetamine jääb ebapiisavaks ega leevenda elanike kaebusi

TEGEVUSSUUND

Kultuuriline vaheldusrikkus

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

 Ametiasutuste koostöö; toetuse selge kommunikatsioon ning mõju analüüs

RISKI NIMETUS

Lastehoiuvajaduse ja öiste rühmade analüüsi ei viida lõpule või tulemusi ei kasutata

TEGEVUSSUUND

Öötöötajate heaolu ja töötingimuste parandamine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

3

SKOOR

9

MAANDUSMEEDE

Haridusametiga kokkulepete sõlmimine ja analüüsi sidumine konkreetse poliitikameetme väljatöötamisega

RISKI NIMETUS

Öise ühistranspordi arendamine jääb katkendlikuks ega toimi nõudlusele vastavalt

TEGEVUSSUUND

Keskkonna­säästliku öise liikuvuse arendamine

TÕENÄOSUS

4

MÕJU

3

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Kasutajauuringu korraldamine

RISKI NIMETUS

Ametiasutuste koostöö; toetuse selge kommunikatsioon ning mõju analüüs

TEGEVUSSUUND

Rahvus­vahelise tuntuse suurendamine

TÕENÄOSUS

3

MÕJU

4

SKOOR

12

MAANDUSMEEDE

Loomeliitude ja rahvusvaheliste partnerite kaasamine; plaani koostamine