Öine Tallinn 2035
Hetkeolukord Tallinna ööelus
Kultuuriklubid Tallinnas.Vaata Tallinna ööelu kaarti Music Estonia lehelt.
Seni tehtud
Alates 2021. aasta detsembrist on Tallinna linn teinud palju selleks, et ööelu valdkonda arendada ja elavdada ning muuta see turvalisemaks. Need tegevused on keskendunud osaliste koostööle, ööelu taristu ja turvalisuse parendamisele, teadlikkuse suurendamisele riskidest ning õhtuse ja öise kultuurivaldkonna võimestamisele.
Turvalisuse suurendamine
2022
Käivitati regulaarsed ööelu käsitlevad koostöökohtumised Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning ettevõtjate ja linnaelanike huvirühmade vahel.
2022
Tallinna linn ja politsei korraldasid koostöös esimese öise heakorra kampaania, mis keskendus rahumeelse ja vastutustundliku ööelu edendamisele.
Vastutustundliku ööelu kampaania kujundused
2022
Tallinn alustas uimastitarvitamise kahjude ennetamiseks ametlikku koostööd Ööhaldjatega.
2023
Alustati alkoholi vastutustundliku serveerimise kampaania ja koolituse „Teadlikult turvalisem“ raames koostööd Tervise Arengu Instituudiga.
2024
Tallinn alustas uimastitarvitamise kahjude ennetamiseks ametlikku koostööd Ööhaldjatega.
2024
Linn jagas laiali 2000 korgijoogi kiirtesti ning algatas teadlikkuse suurendamise kampaania nende kasutamiseks ööelus.
2025
Tallinna linn ja vanalinnas öisel ajal meelelahutuskohtades tegutsevad ettevõtjad sõlmisid hea tahte kokkuleppe ööelus korra tagamiseks ning linn käivitas järelevalvemeetmed.
Foto: Ellen Rudi
Tallinna Linnavalitsus ja vanalinna meelelahutuskohtade ettevõtjad sõlmisid hea tahte kokkuleppe, mille eesmärk on tagada Tallinnas ööelu jätkusuutlik areng, kaitstes samal ajal kohalike elanike ja turistide õigust rahulikule unele ning turvalisusele.
Öötransport ja liikumisvõimalused
2022
Tallinna linnavalitsus eraldas rahalised vahendid ööbusside katseprojekti jaoks, mis käivitati mais.
2023
Tehti küsitlus ja analüüsiti ööbusside kasutatavust ning muudeti ööbussiliinid alalisteks
2022
Ööbussivõrgustikku lisandus kaks uut liini, mis parandasid öise ühistranspordi kättesaadavust.
Foto: Ellen Rudi
Ööbussid on muutnud öise liikumise lihtsamaks.
Öise kultuurielu edendamine
2022
Muusikavaldkonna toetamiseks avati elava muusika kontserdipaikade meede.
2022–2024
Tallinna linnaruumifestivali raames toimusid öökino seansid, mis pakkusid traditsioonilisele ööelule kultuurset alternatiivi.
2023
Taastati Tallinna linna korraldatud ühe õhtu ja öö kestev linnafestival Kultuuriöö.
2024
Esimest korda tähistati Tallinna ööd Tour d’ÖÖ jalgrattasõiduga, et esile tõsta linna ööelu vaheldusrikkus ja kultuuriline väärtus.
Ööelus osalemine
Tour d'ÖÖ toob oma ühissõitudega Tallinna tänavatele regulaarselt üle tuhande jalgratturi
Keskkonnahoid
2023
Valmis muusikasündmuste roheraider ehk tööriist, mis aitab sammudena muuta muusikavaldkonda keskkonnasäästlikumaks.
2022–2024
Tallinna linn otsustas loobuda aastavahetuse ilutulestikest, et vähendada keskkonnamõju ja mürareostust.
Rahvusvaheline koostöö
2023
Tallinn liitus rahvusvahelise öölinnapeade võrgustikuga, et vahetada kogemusi teiste linnadega.
2023
Tallinn ühines URBACTi koostöövõrgustikuga Cities After Dark, mille eesmärk on jagada häid kogemusi ja lahendada ööeluga seotud probleeme.
2024
Tallinn ühines koostöövõrgustikuga NITIES, et otsida lahendusi ööelu valdkonna probleemidele ja jagada kogemusi rahvusvahelisel tasandil.
2022–2024
Tallinn on olnud esindatud rahvusvahelistel konverentsidel ja aruteludel, kus on jagatud ööelu arendamise kogemusi ning tutvustatud linna lähenemist ööpäevaringse linnaruumi kujundamisele.
Kokkuvõttes on Tallinna linn astunud viimastel aastatel olulisi samme, et muuta ööelu turvalisemaks, vaheldusrikkamaks ja paremini korraldatuks, pöörates erilist tähelepanu huvirühmade omavahelisele koostööle, kultuurilisele vaheldusrikkusele ja jätkusuutlikkusele.
Arenguvajadused
Vaheldusrikkad ajaveetmisvõimalused
Tallinna ööelu on vaheldusrikas ja elujõuline, pakkudes laia valikut kultuuri- ja meelelahutusvõimalusi: klubid, baarid, teatrid, kontserdipaigad, kinod ja alternatiivkultuuri paigad. Linn on rahvusvaheliselt tunnustatud UNESCO muusikalinnana – see tiitel kinnitab Tallinna tugevat positsiooni loovlinnade võrgustikus. Elava muusika skeene, eksperimentaalne Kultuuriöö ning väiksemate ja keskmise suurusega kontserdikohtade toetamine peegeldavad linna panust kultuurilise vaheldusrikkuse ja alternatiivse ööelu arendamisse.
Lisaks toetavad öist linnaruumi tervislikud ja turvalised liikumisvõimalused: ööpäevaringsed spordiklubid, valgustatud välijõusaalid ja õhtused liikumisüritused linnaosades.
Arenguvajadused
Ööelu on Tallinnas ebaühtlaselt jaotunud: suurem osa tegevustest toimub vanalinnas ja Põhja-Tallinnas, teistes linnaosades on aga õhtuseid ja öiseid kultuurisündmusi napilt. See vähendab kohalike elanike võimalusi osaleda vaheldusrikkas ööelus ning süvendab linnaosade ebavõrdsust. Majanduslik olukord ja kasvavad elamiskulud mõjutavad nii külastajaid kui ka korraldajaid. Piletihinnad, transport ja teenuste kallinemine piiravad eriti noorte, väiksema sissetulekuga inimeste ja perede ööelus osalemise võimalust. Väiksemad kultuuripaigad ja loomeettevõtjad on surve all üürikulude ja rahastusvõimaluste puudumise tõttu. Muutuvad vaba aja veetmise harjumused näitavad kasvavat huvi sisukamate ja tervislikumate alternatiivide vastu. Üha enam väärtustatakse tegevusi avalikus ruumis ning otsitakse vaba aja veetmise võimalusi, mis ei ole seotud alkoholi tarbimisega. Selliste sündmuste ja tegevuste toetamine eeldab paindlikke ruumilahendusi ning nii füüsilise keskkonna kui ka info levitamise kanalite paremat ligipääsetavust.
0,60 bn
0,40 bn
0,20 bn
0,00 bn
0,03 bn
0,14 bn
0,45 bn
2019
-0,03 bn
2020
0,00 bn
0,11 bn
0,31 bn
0,11 bn
0,28 bn
2021
0,02 bn
0,16 bn
0,55 bn
2022
0,02 bn
0,20 bn
0,62 bn
2023
Ärikasum (kahjum)
Tööjõukulud
Müügitulu
Turvalisus
Tallinna ööelu turvalisuse parandamisele on viimastel aastatel pööratud suurt tähelepanu, sealhulgas on tihendatud koostööd linna, ettevõtjate ja kogukondade vahel. 2025. aastal sõlmiti vanalinna meelelahutusasutuste ja linna vahel hea tahte kokkulepe, mille eesmärk on reguleerida mürataset, suurendada vastutustundlikku käitumist ning tagada heanaaberlikud suhted ettevõtjate ja kohalike elanike vahel. Samuti on tähelepanu all ööelu meelelahutusasutuste järelevalve ja turvameetmete tõhustamine ning liikuvuskorraldus, et ennetada liiklusõnnetusi ja pakkuda turvalist ligipääsu.
Foto: Puudu
Alllkiri puudu
Arenguvajadused
Aktiivsema ööeluga piirkondades on turvalisuse ja rahu tagamisel endiselt palju kitsaskohti. Müratase, alkoholi liigtarbimine ja tänavamelu põhjustavad kohalike elanike rahulolematust, eriti vanalinnas ja Kalamajas. Alkoholimüügi reeglite eiramine, puudulik heliisolatsioon ning vaenuliku käitumise ja ahistamise juhtumid mõjutavad nii elanike elukvaliteeti kui ka külastajate turvatunnet. Tähelepanu tuleb pöörata nii müraprobleemi kui ka riskikäitumisega seotud olukordade ennetamisele. Kasvav probleem on ka elektritõukerataste ja pisimopeedide öine kasutamine: hooletu ja joobes sõitmine põhjustab liiklusõnnetusi ja vigastusi ning ohustab jalakäijaid, sh erivajadustega inimesi. Ööeluga seotud probleemide lahendamiseks on vaja katsetada, millisest lähenemisest on konkreetses olukorras kasu.
Öösel töötavad inimesed
Tallinnas töötab öisel ja varahommikusel ajal regulaarselt ligikaudu 26 000 inimest ehk umbes 11% linna töötajaskonnast. Paljud neist teevad öötööd püsivalt. Öötöötajad täidavad tähtsat rolli linna öömajanduses ja elutähtsate teenuste osutamises. Juba toimib hulk öötöötajate igapäevaelu toetavaid teenuseid: ööpäev läbi avatud spordiklubid, tanklad ja toidupoed ning nädalavahetuseti töötavad ööbussid.
Foto: Johann Kabonen
On mitmeid ameteid, kes saavad töötada vaid ajal, kui muu linn magab.
Arenguvajadused
Öötööga kaasnevad olulised terviseriskid, sealhulgas unehäired, vaimne kurnatus ja krooniliste haiguste esinemise tõenäosus. Vaimse tervise toetamine ja teadlikkuse suurendamine tööandjate ja töötajate seas vajab senisest süsteemsemat lähenemist. Puuduvad ennetavad tugiteenused, sh koolitused ja ligipääs nõustamisele. Murekohaks on öötöötajatele sobivate lapsehoiuteenuste puudumine, mis mõjutab eelkõige üksikvanemaid ja graafiku alusel töötavaid lapsevanemaid. Tallinnal puudub ühtne raamistik öötöötajate toetamiseks ning selle loomisel tuleks lähtuda töötajate kogemustest ja vajadustest.
Ööelu majanduslik ja sotsiaalne kättesaadavus
Linnas tegutseb palju kultuuriasutusi ja ürituste korraldajaid, kes annavad eneseväljendusvõimaluse erinevatele sotsiaalsetele rühmadele, sealhulgas vähemusrühmade ja nišikultuuri esindajatele. Lisaks on igal linlasel võimalik osaleda kogukondlikes tegevustes.
Ööelu majanduslikku kättesaadavust aitab parendada kasutamata või alakasutatud ruumide kasutuselevõtt õhtuseks ja öiseks kultuuritegevuseks. Samuti on linnal võimalus pakkuda sobivat tuge näiteks rendileevenduste, vahekasutuse või sihttoetustega.
Arenguvajadused
Viimastel aastatel on paljud Tallinna klubid ja loomekohad olnud sunnitud tegevuse lõpetama majandusraskuste tõttu. Iseseisvatel kultuurikorraldajatel puuduvad sageli pikaajalised rendilepingud, rahastuskindlus ja toetusmehhanismid ning see muudab nad haavatavaks muutuste ees.
Elukalliduse kasv Tallinnas halvendab nii külastajate võimalusi kultuurielus osaleda kui ka loomeasutuste püsimajäämist. Kultuuris osalemise määr on viimastel aastatel vähenenud – peamise takistusena nimetatakse rahalisi piiranguid. Suurenenud kommunaal-, tööjõu- ja rendikulud muudavad keeruliseks just selliste kultuurikohtade jätkusuutlikkuse, mille tegevus ei põhine alkoholi müügil ega esinda peavoolukultuuri.
Ööelu sotsiaalse kättesaadavuse säilitamiseks on vaja arendada sihipäraseid toetusmeetmeid, mis aitavad nii korraldajaid kui ka osalejaid: sealhulgas taskukohaste piletihindade võimaldamine, ligipääsetav öötransport ning alternatiivkultuuri paikade toetamine.
0
5
10
15
20
25
30
65-74
1
50-64
7
3
35-49
16
9
25-34
10
6
18-24
6
11
Mehed
Naised
Ööelus osalejate kelle peamine sihtkoht oli Tallinn (vastanuid 1008), sugu ja vanus
Allikas: Väliskülastajate uuring
Liikuvus
Tallinnas on loodud ööbussivõrgustik, mis tagab ühenduse kõikide linnaosade ja kesklinna vahel reedeti ja laupäeviti. Linna transpordikorralduse arendamisel on kavas arendada liine ka suundadesse, mis ei läbi kesklinna, et luua eri linnaosade vahele parem ühendus.
Lisaks on öisel ja varahommikusel ajal võimalik liikuda elektritõukerataste ja -jalgrataste ning pisimopeedidega.
Foto: Timo Müürsepp
Tour d'ÖÖ toob oma ühissõitudega Tallinna tänavatele regulaarselt üle tuhande jalgratturi.
Arenguvajadused
Kuna ööbusside liikumisteed ja -sagedus on piiratud, ei kata see kõikide öisel ajal liikujate vajadusi, eriti neis piirkondades, mille ühendus ei läbi kesklinna. Linna liikuvusvõrgustik vajab terviklikumat ja ööpäevaringsele kasutusele kohandatud lähenemist, mis ühendaks ohutult ühistranspordi, kergliiklusteed, mikromobiilsuse ja jalgsi liikumise. Samuti on vaja teha suunatud teavitustööd ja luua paremad liiklustingimused, et edendada vastutustundlikku ja turvalist liikumist ööpäev läbi.
Rahvusvaheline huvipakkuvus
Tallinna ööelu on olnud olulise tähendusega nii välis- kui ka siseturistidele, pakkudes vaheldusrikkaid kultuurilisi ja sotsiaalseid elamusi õhtusel ja öisel ajal. Tallinnal on tugev loovsektor, UNESCO muusikalinna staatus ja palju eripäraseid ööelupaiku, mis loovad potentsiaali kujundada Tallinnast konkurentsivõimelise ööeluga linn. Samuti on olemas arenevad turismi- ja kultuuriinfot pakkuvad platvormid, mis aitavad Tallinna ööelus toimuvat rahvusvahelisel tasandil paremini tutvustada.
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
Holland
Ühendkuningriik
Norra
Šveits
Hispaania
USA
Taani
Muu
Austria
Soome
Rootsi
Belgia
Ööelus osalemise määr nende külastajate seas, kelle peamine sihtkoht oli tallinn ja kes jäid vähemalt üheks ööks (vastanuid 2501).
Allikas: “Eesti Väliskülastajate piiruuring” (2023–2024)
0
50
100
150
200
250
300
75+
65-74
13
5
55-64
38
18
45-54
77
31
35-44
109
46
25-34
168
89
18-24
63
46
Mehed
Naised
Ööelus osalejate kelle peamine sihtkoht oli Tallinn (vastanuid 5104), sugu ja vanus
Allikas: “Eesti Väliskülastajate piiruuring” (2023–2024)
Arenguvajadused
Viimastel aastatel on Tallinna kui ööelusihtkoha rahvusvaheline nähtavus vähenenud. Seda mõjutab hulk tegureid: majanduslik ebastabiilsus, muutunud turismivood, kasvavad kulud ning mitme olulise ööelukoha sulgemine. Ööeluga seotud teenused ja turundustegevus on killustunud, mistõttu ei jõua piirkondlik pakkumine ja info (sh transpordiühendused ja sündmused) rahvusvahelise sihtrühmani selgelt ja koordineeritult. Ilma sihipäraste sammudeta võib väheneda Tallinna võime pakkuda konkurentsivõimelist, elavat ja ligipääsetavat öist linnakeskkonda.
Foto: Johann Kabonen
Tallinnal on tugev loovsektor, UNESCO muusikalinna staatus ja palju eripäraseid ööelupaiku, mis loovad potentsiaali kujundada Tallinnast konkurentsivõimelise ööeluga linn
Öine Tallinn 2035
Hetkeolukord Tallinna ööelus
Kultuuriklubid Tallinnas. Vaata Tallinna ööelu kaarti Music Estonia lehelt.
Seni tehtud
Alates 2021. aasta detsembrist on Tallinna linn teinud palju selleks, et ööelu valdkonda arendada ja elavdada ning muuta see turvalisemaks. Need tegevused on keskendunud osaliste koostööle, ööelu taristu ja turvalisuse parendamisele, teadlikkuse suurendamisele riskidest ning õhtuse ja öise kultuurivaldkonna võimestamisele.
Turvalisuse suurendamine
2022
Käivitati regulaarsed ööelu käsitlevad koostöökohtumised Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning ettevõtjate ja linnaelanike huvirühmade vahel.
2022
Tallinna linn ja politsei korraldasid koostöös esimese öise heakorra kampaania, mis keskendus rahumeelse ja vastutustundliku ööelu edendamisele.
Vastutustundliku ööelu kampaania kujundused
2022
Tallinn alustas uimastitarvitamise kahjude ennetamiseks ametlikku koostööd Ööhaldjatega.
2023
Alustati alkoholi vastutustundliku serveerimise kampaania ja koolituse „Teadlikult turvalisem“ raames koostööd Tervise Arengu Instituudiga.
2024
Tallinn alustas uimastitarvitamise kahjude ennetamiseks ametlikku koostööd Ööhaldjatega.
2024
Linn jagas laiali 2000 korgijoogi kiirtesti ning algatas teadlikkuse suurendamise kampaania nende kasutamiseks ööelus.
2025
Tallinna linn ja vanalinnas öisel ajal meelelahutuskohtades tegutsevad ettevõtjad sõlmisid hea tahte kokkuleppe ööelus korra tagamiseks ning linn käivitas järelevalvemeetmed.
Öötransport ja liikumisvõimalused
2022
Tallinna linnavalitsus eraldas rahalised vahendid ööbusside katseprojekti jaoks, mis käivitati mais.
2023
Tehti küsitlus ja analüüsiti ööbusside kasutatavust ning muudeti ööbussiliinid alalisteks
2024
Ööbussivõrgustikku lisandus kaks uut liini, mis parandasid öise ühistranspordi kättesaadavust.
Foto: Ellen Rudi
Ööbussid on muutnud öise liikumise lihtsamaks.
Öise kultuurielu edendamine
2022
Muusikavaldkonna toetamiseks avati elava muusika kontserdipaikade meede.
2022–2024
Tallinna linnaruumifestivali raames toimusid öökino seansid, mis pakkusid traditsioonilisele ööelule kultuurset alternatiivi.
2023
Taastati Tallinna linna korraldatud ühe õhtu ja öö kestev linnafestival Kultuuriöö.
2024
Esimest korda tähistati Tallinna ööd Tour d’ÖÖ jalgrattasõiduga, et esile tõsta linna ööelu vaheldusrikkus ja kultuuriline väärtus.
Ööelus osalemine
Tour d'ÖÖ toob oma ühissõitudega Tallinna tänavatele regulaarselt üle tuhande jalgratturi
Keskkonnahoid
2023
Valmis muusikasündmuste roheraider ehk tööriist, mis aitab sammudena muuta muusikavaldkonda keskkonnasäästlikumaks.
2022–2024
Tallinna linn otsustas loobuda aastavahetuse ilutulestikest, et vähendada keskkonnamõju ja mürareostust.
Rahvusvaheline koostöö
2023
Tallinn liitus rahvusvahelise öölinnapeade võrgustikuga, et vahetada kogemusi teiste linnadega.
2023
Tallinn ühines URBACTi koostöövõrgustikuga Cities After Dark, mille eesmärk on jagada häid kogemusi ja lahendada ööeluga seotud probleeme.
2024
Tallinn ühines koostöövõrgustikuga NITIES, et otsida lahendusi ööelu valdkonna probleemidele ja jagada kogemusi rahvusvahelisel tasandil.
2022–2024
Tallinn on olnud esindatud rahvusvahelistel konverentsidel ja aruteludel, kus on jagatud ööelu arendamise kogemusi ning tutvustatud linna lähenemist ööpäevaringse linnaruumi kujundamisele.
Kokkuvõttes on Tallinna linn astunud viimastel aastatel olulisi samme, et muuta ööelu turvalisemaks, vaheldusrikkamaks ja paremini korraldatuks, pöörates erilist tähelepanu huvirühmade omavahelisele koostööle, kultuurilisele vaheldusrikkusele ja jätkusuutlikkusele.
Arenguvajadused
Vaheldusrikkad ajaveetmisvõimalused
Tallinna ööelu on vaheldusrikas ja elujõuline, pakkudes laia valikut kultuuri- ja meelelahutusvõimalusi: klubid, baarid, teatrid, kontserdipaigad, kinod ja alternatiivkultuuri paigad. Linn on rahvusvaheliselt tunnustatud UNESCO muusikalinnana – see tiitel kinnitab Tallinna tugevat positsiooni loovlinnade võrgustikus. Elava muusika skeene, eksperimentaalne Kultuuriöö ning väiksemate ja keskmise suurusega kontserdikohtade toetamine peegeldavad linna panust kultuurilise vaheldusrikkuse ja alternatiivse ööelu arendamisse.
Lisaks toetavad öist linnaruumi tervislikud ja turvalised liikumisvõimalused: ööpäevaringsed spordiklubid, valgustatud välijõusaalid ja õhtused liikumisüritused linnaosades.
Arenguvajadused
Ööelu on Tallinnas ebaühtlaselt jaotunud: suurem osa tegevustest toimub vanalinnas ja Põhja-Tallinnas, teistes linnaosades on aga õhtuseid ja öiseid kultuurisündmusi napilt. See vähendab kohalike elanike võimalusi osaleda vaheldusrikkas ööelus ning süvendab linnaosade ebavõrdsust. Majanduslik olukord ja kasvavad elamiskulud mõjutavad nii külastajaid kui ka korraldajaid. Piletihinnad, transport ja teenuste kallinemine piiravad eriti noorte, väiksema sissetulekuga inimeste ja perede ööelus osalemise võimalust. Väiksemad kultuuripaigad ja loomeettevõtjad on surve all üürikulude ja rahastusvõimaluste puudumise tõttu. Muutuvad vaba aja veetmise harjumused näitavad kasvavat huvi sisukamate ja tervislikumate alternatiivide vastu. Üha enam väärtustatakse tegevusi avalikus ruumis ning otsitakse vaba aja veetmise võimalusi, mis ei ole seotud alkoholi tarbimisega. Selliste sündmuste ja tegevuste toetamine eeldab paindlikke ruumilahendusi ning nii füüsilise keskkonna kui ka info levitamise kanalite paremat ligipääsetavust.
0,60 bn
0,40 bn
0,20 bn
0,00 bn
0,03 bn
0,14 bn
0,45 bn
2019
-0,03 bn
2020
0,00 bn
0,11 bn
0,31 bn
0,11 bn
0,28 bn
2021
0,02 bn
0,16 bn
0,55 bn
2022
0,02 bn
0,20 bn
0,62 bn
2023
Ärikasum (kahjum)
Tööjõukulud
Müügitulu
Tallinna ööelu ettevõtete käive
Allikas: Tallinna Strateegiakeskus
Turvalisus
Tallinna ööelu turvalisuse parandamisele on viimastel aastatel pööratud suurt tähelepanu, sealhulgas on tihendatud koostööd linna, ettevõtjate ja kogukondade vahel. 2025. aastal sõlmiti vanalinna meelelahutusasutuste ja linna vahel hea tahte kokkulepe, mille eesmärk on reguleerida mürataset, suurendada vastutustundlikku käitumist ning tagada heanaaberlikud suhted ettevõtjate ja kohalike elanike vahel. Samuti on tähelepanu all ööelu meelelahutusasutuste järelevalve ja turvameetmete tõhustamine ning liikuvuskorraldus, et ennetada liiklusõnnetusi ja pakkuda turvalist ligipääsu.
Foto: Puudu
Alllkiri puudu
Arenguvajadused
Aktiivsema ööeluga piirkondades on turvalisuse ja rahu tagamisel endiselt palju kitsaskohti. Müratase, alkoholi liigtarbimine ja tänavamelu põhjustavad kohalike elanike rahulolematust, eriti vanalinnas ja Kalamajas. Alkoholimüügi reeglite eiramine, puudulik heliisolatsioon ning vaenuliku käitumise ja ahistamise juhtumid mõjutavad nii elanike elukvaliteeti kui ka külastajate turvatunnet. Tähelepanu tuleb pöörata nii müraprobleemi kui ka riskikäitumisega seotud olukordade ennetamisele. Kasvav probleem on ka elektritõukerataste ja pisimopeedide öine kasutamine: hooletu ja joobes sõitmine põhjustab liiklusõnnetusi ja vigastusi ning ohustab jalakäijaid, sh erivajadustega inimesi. Ööeluga seotud probleemide lahendamiseks on vaja katsetada, millisest lähenemisest on konkreetses olukorras kasu.
Öösel töötavad inimesed
Tallinnas töötab öisel ja varahommikusel ajal regulaarselt ligikaudu 26 000 inimest ehk umbes 11% linna töötajaskonnast. Paljud neist teevad öötööd püsivalt. Öötöötajad täidavad tähtsat rolli linna öömajanduses ja elutähtsate teenuste osutamises. Juba toimib hulk öötöötajate igapäevaelu toetavaid teenuseid: ööpäev läbi avatud spordiklubid, tanklad ja toidupoed ning nädalavahetuseti töötavad ööbussid.
Foto: Johann Kabonen
On mitmeid ameteid, kes saavad töötada vaid ajal, kui muu linn magab.
Arenguvajadused
Öötööga kaasnevad olulised terviseriskid, sealhulgas unehäired, vaimne kurnatus ja krooniliste haiguste esinemise tõenäosus. Vaimse tervise toetamine ja teadlikkuse suurendamine tööandjate ja töötajate seas vajab senisest süsteemsemat lähenemist. Puuduvad ennetavad tugiteenused, sh koolitused ja ligipääs nõustamisele. Murekohaks on öötöötajatele sobivate lapsehoiuteenuste puudumine, mis mõjutab eelkõige üksikvanemaid ja graafiku alusel töötavaid lapsevanemaid. Tallinnal puudub ühtne raamistik öötöötajate toetamiseks ning selle loomisel tuleks lähtuda töötajate kogemustest ja vajadustest.
Ööelu majanduslik ja sotsiaalne kättesaadavus
Linnas tegutseb palju kultuuriasutusi ja ürituste korraldajaid, kes annavad eneseväljendusvõimaluse erinevatele sotsiaalsetele rühmadele, sealhulgas vähemusrühmade ja nišikultuuri esindajatele. Lisaks on igal linlasel võimalik osaleda kogukondlikes tegevustes.
Ööelu majanduslikku kättesaadavust aitab parendada kasutamata või alakasutatud ruumide kasutuselevõtt õhtuseks ja öiseks kultuuritegevuseks. Samuti on linnal võimalus pakkuda sobivat tuge näiteks rendileevenduste, vahekasutuse või sihttoetustega.
Arenguvajadused
Viimastel aastatel on paljud Tallinna klubid ja loomekohad olnud sunnitud tegevuse lõpetama majandusraskuste tõttu. Iseseisvatel kultuurikorraldajatel puuduvad sageli pikaajalised rendilepingud, rahastuskindlus ja toetusmehhanismid ning see muudab nad haavatavaks muutuste ees.
Elukalliduse kasv Tallinnas halvendab nii külastajate võimalusi kultuurielus osaleda kui ka loomeasutuste püsimajäämist. Kultuuris osalemise määr on viimastel aastatel vähenenud – peamise takistusena nimetatakse rahalisi piiranguid. Suurenenud kommunaal-, tööjõu- ja rendikulud muudavad keeruliseks just selliste kultuurikohtade jätkusuutlikkuse, mille tegevus ei põhine alkoholi müügil ega esinda peavoolukultuuri.
Ööelu sotsiaalse kättesaadavuse säilitamiseks on vaja arendada sihipäraseid toetusmeetmeid, mis aitavad nii korraldajaid kui ka osalejaid: sealhulgas taskukohaste piletihindade võimaldamine, ligipääsetav öötransport ning alternatiivkultuuri paikade toetamine.
0
5
10
15
20
25
30
65-74
1
50-64
7
3
35-49
16
9
25-34
10
6
18-24
6
11
Mehed
Naised
Ööelus osalejate kelle peamine sihtkoht oli Tallinn (vastanuid 1008), sugu ja vanus
Allikas: Väliskülastajate uuring
Liikuvus
Tallinnas on loodud ööbussivõrgustik, mis tagab ühenduse kõikide linnaosade ja kesklinna vahel reedeti ja laupäeviti. Linna transpordikorralduse arendamisel on kavas arendada liine ka suundadesse, mis ei läbi kesklinna, et luua eri linnaosade vahele parem ühendus.
Lisaks on öisel ja varahommikusel ajal võimalik liikuda elektritõukerataste ja -jalgrataste ning pisimopeedidega.
Foto: Timo Müürsepp
Tour d'ÖÖ toob oma ühissõitudega Tallinna tänavatele regulaarselt üle tuhande jalgratturi.
Arenguvajadused
Kuna ööbusside liikumisteed ja -sagedus on piiratud, ei kata see kõikide öisel ajal liikujate vajadusi, eriti neis piirkondades, mille ühendus ei läbi kesklinna. Linna liikuvusvõrgustik vajab terviklikumat ja ööpäevaringsele kasutusele kohandatud lähenemist, mis ühendaks ohutult ühistranspordi, kergliiklusteed, mikromobiilsuse ja jalgsi liikumise. Samuti on vaja teha suunatud teavitustööd ja luua paremad liiklustingimused, et edendada vastutustundlikku ja turvalist liikumist ööpäev läbi.
Rahvusvaheline huvipakkuvus
Tallinna ööelu on olnud olulise tähendusega nii välis- kui ka siseturistidele, pakkudes vaheldusrikkaid kultuurilisi ja sotsiaalseid elamusi õhtusel ja öisel ajal. Tallinnal on tugev loovsektor, UNESCO muusikalinna staatus ja palju eripäraseid ööelupaiku, mis loovad potentsiaali kujundada Tallinnast konkurentsivõimelise ööeluga linn. Samuti on olemas arenevad turismi- ja kultuuriinfot pakkuvad platvormid, mis aitavad Tallinna ööelus toimuvat rahvusvahelisel tasandil paremini tutvustada.
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
Holland
Ühendkuningriik
Norra
Šveits
Hispaania
USA
Taani
Muu
Austria
Soome
Rootsi
Belgia
Ööelus osalemise määr nende külastajate seas, kelle peamine sihtkoht oli tallinn ja kes jäid vähemalt üheks ööks (vastanuid 2501).z
Allikas: “Eesti Väliskülastajate piiruuring” (2023–2024)
0
50
100
150
200
250
300
75 +
65-74
13
5
55-64
38
18
45-54
77
31
35-44
109
46
25-34
168
89
18-24
63
46
Mehed
Naised
Ööelus osalejate kelle peamine sihtkoht oli Tallinn (vastanuid 5104), sugu ja vanus
Allikas: “Eesti Väliskülastajate piiruuring” (2023–2024)
Arenguvajadused
Viimastel aastatel on Tallinna kui ööelusihtkoha rahvusvaheline nähtavus vähenenud. Seda mõjutab hulk tegureid: majanduslik ebastabiilsus, muutunud turismivood, kasvavad kulud ning mitme olulise ööelukoha sulgemine. Ööeluga seotud teenused ja turundustegevus on killustunud, mistõttu ei jõua piirkondlik pakkumine ja info (sh transpordiühendused ja sündmused) rahvusvahelise sihtrühmani selgelt ja koordineeritult. Ilma sihipäraste sammudeta võib väheneda Tallinna võime pakkuda konkurentsivõimelist, elavat ja ligipääsetavat öist linnakeskkonda.
Foto: Johann Kabonen
Tallinnal on tugev loovsektor, UNESCO muusikalinna staatus ja palju eripäraseid ööelupaiku, mis loovad potentsiaali kujundada Tallinnast konkurentsivõimelise ööeluga linn
Hetkeolukord Tallinna ööelus
Kultuuriklubid Tallinnas. Vaata Tallinna ööelu kaarti Music Estonia lehelt.
Seni tehtud
Alates 2021. aasta detsembrist on Tallinna linn teinud palju selleks, et ööelu valdkonda arendada ja elavdada ning muuta see turvalisemaks. Need tegevused on keskendunud osaliste koostööle, ööelu taristu ja turvalisuse parendamisele, teadlikkuse suurendamisele riskidest ning õhtuse ja öise kultuurivaldkonna võimestamisele.
Turvalisuse suurendamine
2022
Käivitati regulaarsed ööelu käsitlevad koostöökohtumised Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning ettevõtjate ja linnaelanike huvirühmade vahel.
2022
Tallinna linn ja politsei korraldasid koostöös esimese öise heakorra kampaania, mis keskendus rahumeelse ja vastutustundliku ööelu edendamisele.
Vastutustundliku ööelu kampaania kujundused
2023
Käivitati seksuaalse ahistamise vastane kampaania ja koolitus koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
2023
Alustati alkoholi vastutustundliku serveerimise kampaania ja koolituse „Teadlikult turvalisem“ raames koostööd Tervise Arengu Instituudiga.
2024
Tallinn alustas uimastitarvitamise kahjude ennetamiseks ametlikku koostööd Ööhaldjatega.
2024
Linn jagas laiali 2000 korgijoogi kiirtesti ning algatas teadlikkuse suurendamise kampaania nende kasutamiseks ööelus.
2025
Tallinna linn ja vanalinnas öisel ajal meelelahutuskohtades tegutsevad ettevõtjad sõlmisid hea tahte kokkuleppe ööelus korra tagamiseks ning linn käivitas järelevalvemeetmed.
Foto: Ellen Rudi
Tallinna Linnavalitsus ja vanalinna meelelahutuskohtade ettevõtjad sõlmisid hea tahte kokkuleppe, mille eesmärk on tagada Tallinnas ööelu jätkusuutlik areng, kaitstes samal ajal kohalike elanike ja turistide õigust rahulikule unele ning turvalisusele.
Öötransport ja liikumisvõimalused
2022
Tallinna linnavalitsus eraldas rahalised vahendid ööbusside katseprojekti jaoks, mis käivitati mais.
2023
Tehti küsitlus ja analüüsiti ööbusside kasutatavust ning muudeti ööbussiliinid alalisteks
2024
Ööbussivõrgustikku lisandus kaks uut liini, mis parandasid öise ühistranspordi kättesaadavust.
Foto: Ellen Rudi
Ööbussid on muutnud öise liikumise lihtsamaks.
Öise kultuurielu edendamine
2022
Muusikavaldkonna toetamiseks avati elava muusika kontserdipaikade meede.
2022–2024
Tallinna linnaruumifestivali raames toimusid öökino seansid, mis pakkusid traditsioonilisele ööelule kultuurset alternatiivi.
2023
Taastati Tallinna linna korraldatud ühe õhtu ja öö kestev linnafestival Kultuuriöö.
2024
Esimest korda tähistati Tallinna ööd Tour d’ÖÖ jalgrattasõiduga, et esile tõsta linna ööelu vaheldusrikkus ja kultuuriline väärtus.
Foto: Aleksandr Gužov
Tour d'ÖÖ toob oma ühissõitudega Tallinna tänavatele regulaarselt üle tuhande jalgratturi.
Keskkonnahoid
2023
Valmis muusikasündmuste roheraider ehk tööriist, mis aitab sammudena muuta muusikavaldkonda keskkonnasäästlikumaks.
2022–2024
Tallinna linn otsustas loobuda aastavahetuse ilutulestikest, et vähendada keskkonnamõju ja mürareostust.
Rahvusvaheline koostöö
2022
Tallinn liitus rahvusvahelise öölinnapeade võrgustikuga, et vahetada kogemusi teiste linnadega.
2023
Tallinn ühines URBACTi koostöövõrgustikuga Cities After Dark, mille eesmärk on jagada häid kogemusi ja lahendada ööeluga seotud probleeme.
2024
Tallinn ühines koostöövõrgustikuga NITIES, et otsida lahendusi ööelu valdkonna probleemidele ja jagada kogemusi rahvusvahelisel tasandil.
2022–2024
Tallinn on olnud esindatud rahvusvahelistel konverentsidel ja aruteludel, kus on jagatud ööelu arendamise kogemusi ning tutvustatud linna lähenemist ööpäevaringse linnaruumi kujundamisele.
Kokkuvõttes on Tallinna linn astunud viimastel aastatel olulisi samme, et muuta ööelu turvalisemaks, vaheldusrikkamaks ja paremini korraldatuks, pöörates erilist tähelepanu huvirühmade omavahelisele koostööle, kultuurilisele vaheldusrikkusele ja jätkusuutlikkusele.
Arenguvajadused
Vaheldusrikkad ajaveetmisvõimalused
Tallinna ööelu on vaheldusrikas ja elujõuline, pakkudes laia valikut kultuuri- ja meelelahutusvõimalusi: klubid, baarid, teatrid, kontserdipaigad, kinod ja alternatiivkultuuri paigad. Linn on rahvusvaheliselt tunnustatud UNESCO muusikalinnana – see tiitel kinnitab Tallinna tugevat positsiooni loovlinnade võrgustikus. Elava muusika skeene, eksperimentaalne Kultuuriöö ning väiksemate ja keskmise suurusega kontserdikohtade toetamine peegeldavad linna panust kultuurilise vaheldusrikkuse ja alternatiivse ööelu arendamisse.
Lisaks toetavad öist linnaruumi tervislikud ja turvalised liikumisvõimalused: ööpäevaringsed spordiklubid, valgustatud välijõusaalid ja õhtused liikumisüritused linnaosades.
Arenguvajadused
Ööelu on Tallinnas ebaühtlaselt jaotunud: suurem osa tegevustest toimub vanalinnas ja Põhja-Tallinnas, teistes linnaosades on aga õhtuseid ja öiseid kultuurisündmusi napilt. See vähendab kohalike elanike võimalusi osaleda vaheldusrikkas ööelus ning süvendab linnaosade ebavõrdsust. Majanduslik olukord ja kasvavad elamiskulud mõjutavad nii külastajaid kui ka korraldajaid. Piletihinnad, transport ja teenuste kallinemine piiravad eriti noorte, väiksema sissetulekuga inimeste ja perede ööelus osalemise võimalust. Väiksemad kultuuripaigad ja loomeettevõtjad on surve all üürikulude ja rahastusvõimaluste puudumise tõttu. Muutuvad vaba aja veetmise harjumused näitavad kasvavat huvi sisukamate ja tervislikumate alternatiivide vastu. Üha enam väärtustatakse tegevusi avalikus ruumis ning otsitakse vaba aja veetmise võimalusi, mis ei ole seotud alkoholi tarbimisega. Selliste sündmuste ja tegevuste toetamine eeldab paindlikke ruumilahendusi ning nii füüsilise keskkonna kui ka info levitamise kanalite paremat ligipääsetavust.
0,60 bn
0,40 bn
0,20 bn
0,00 bn
0,03 bn
0,14 bn
0,45 bn
2019
-0,03 bn
2020
0,00 bn
0,11 bn
0,31 bn
0,11 bn
0,28 bn
2021
0,02 bn
0,16 bn
0,55 bn
2022
0,02 bn
0,20 bn
0,62 bn
2023
Ärikasum (kahjum)
Tööjõukulud
Müügitulu
Tallinna ööelu ettevõtete käive
Allikas: Tallinna Strateegiakeskus
Turvalisus
Tallinna ööelu turvalisuse parandamisele on viimastel aastatel pööratud suurt tähelepanu, sealhulgas on tihendatud koostööd linna, ettevõtjate ja kogukondade vahel. 2025. aastal sõlmiti vanalinna meelelahutusasutuste ja linna vahel hea tahte kokkulepe, mille eesmärk on reguleerida mürataset, suurendada vastutustundlikku käitumist ning tagada heanaaberlikud suhted ettevõtjate ja kohalike elanike vahel. Samuti on tähelepanu all ööelu meelelahutusasutuste järelevalve ja turvameetmete tõhustamine ning liikuvuskorraldus, et ennetada liiklusõnnetusi ja pakkuda turvalist ligipääsu.
Foto: Ellen Rudi
Alllkiri puudu
Arenguvajadused
Aktiivsema ööeluga piirkondades on turvalisuse ja rahu tagamisel endiselt palju kitsaskohti. Müratase, alkoholi liigtarbimine ja tänavamelu põhjustavad kohalike elanike rahulolematust, eriti vanalinnas ja Kalamajas. Alkoholimüügi reeglite eiramine, puudulik heliisolatsioon ning vaenuliku käitumise ja ahistamise juhtumid mõjutavad nii elanike elukvaliteeti kui ka külastajate turvatunnet. Tähelepanu tuleb pöörata nii müraprobleemi kui ka riskikäitumisega seotud olukordade ennetamisele. Kasvav probleem on ka elektritõukerataste ja pisimopeedide öine kasutamine: hooletu ja joobes sõitmine põhjustab liiklusõnnetusi ja vigastusi ning ohustab jalakäijaid, sh erivajadustega inimesi. Ööeluga seotud probleemide lahendamiseks on vaja katsetada, millisest lähenemisest on konkreetses olukorras kasu.
Öösel töötavad inimesed
Tallinnas töötab öisel ja varahommikusel ajal regulaarselt ligikaudu 26 000 inimest ehk umbes 11% linna töötajaskonnast. Paljud neist teevad öötööd püsivalt. Öötöötajad täidavad tähtsat rolli linna öömajanduses ja elutähtsate teenuste osutamises. Juba toimib hulk öötöötajate igapäevaelu toetavaid teenuseid: ööpäev läbi avatud spordiklubid, tanklad ja toidupoed ning nädalavahetuseti töötavad ööbussid.
Foto: Johann Kabonen
On mitmeid ameteid, kes saavad töötada vaid ajal, kui muu linn magab.
Arenguvajadused
Öötööga kaasnevad olulised terviseriskid, sealhulgas unehäired, vaimne kurnatus ja krooniliste haiguste esinemise tõenäosus. Vaimse tervise toetamine ja teadlikkuse suurendamine tööandjate ja töötajate seas vajab senisest süsteemsemat lähenemist. Puuduvad ennetavad tugiteenused, sh koolitused ja ligipääs nõustamisele. Murekohaks on öötöötajatele sobivate lapsehoiuteenuste puudumine, mis mõjutab eelkõige üksikvanemaid ja graafiku alusel töötavaid lapsevanemaid. Tallinnal puudub ühtne raamistik öötöötajate toetamiseks ning selle loomisel tuleks lähtuda töötajate kogemustest ja vajadustest.
Ööelu majanduslik ja sotsiaalne kättesaadavus
Linnas tegutseb palju kultuuriasutusi ja ürituste korraldajaid, kes annavad eneseväljendusvõimaluse erinevatele sotsiaalsetele rühmadele, sealhulgas vähemusrühmade ja nišikultuuri esindajatele. Lisaks on igal linlasel võimalik osaleda kogukondlikes tegevustes.
Ööelu majanduslikku kättesaadavust aitab parendada kasutamata või alakasutatud ruumide kasutuselevõtt õhtuseks ja öiseks kultuuritegevuseks. Samuti on linnal võimalus pakkuda sobivat tuge näiteks rendileevenduste, vahekasutuse või sihttoetustega.
Arenguvajadused
Viimastel aastatel on paljud Tallinna klubid ja loomekohad olnud sunnitud tegevuse lõpetama majandusraskuste tõttu. Iseseisvatel kultuurikorraldajatel puuduvad sageli pikaajalised rendilepingud, rahastuskindlus ja toetusmehhanismid ning see muudab nad haavatavaks muutuste ees.
Elukalliduse kasv Tallinnas halvendab nii külastajate võimalusi kultuurielus osaleda kui ka loomeasutuste püsimajäämist. Kultuuris osalemise määr on viimastel aastatel vähenenud – peamise takistusena nimetatakse rahalisi piiranguid. Suurenenud kommunaal-, tööjõu- ja rendikulud muudavad keeruliseks just selliste kultuurikohtade jätkusuutlikkuse, mille tegevus ei põhine alkoholi müügil ega esinda peavoolukultuuri.
Ööelu sotsiaalse kättesaadavuse säilitamiseks on vaja arendada sihipäraseid toetusmeetmeid, mis aitavad nii korraldajaid kui ka osalejaid: sealhulgas taskukohaste piletihindade võimaldamine, ligipääsetav öötransport ning alternatiivkultuuri paikade toetamine.
0
5
10
15
20
25
30
65-74
1
50-64
7
3
35-49
16
9
25-34
10
6
18-24
6
11
Mehed
Naised
Ööelus osalejate kelle peamine sihtkoht oli Tallinn (vastanuid 1008), sugu ja vanus
Allikas: Eesti Väliskülastajate piiruuring 2023–2024
Liikuvus
Tallinnas on loodud ööbussivõrgustik, mis tagab ühenduse kõikide linnaosade ja kesklinna vahel reedeti ja laupäeviti. Linna transpordikorralduse arendamisel on kavas arendada liine ka suundadesse, mis ei läbi kesklinna, et luua eri linnaosade vahele parem ühendus.
Lisaks on öisel ja varahommikusel ajal võimalik liikuda elektritõukerataste ja -jalgrataste ning pisimopeedidega. Turvalisuse suurendamiseks on nädalavahetuse öistel tundidel vähendatud kergliikurite maksimaalset kiirust 17 km/h, kuna just neil aegadel toimub enim kergliikuritega seotud õnnetusi.
Foto: Timo Müürsepp
Pildiallkiri puudu
Arenguvajadused
Kuna ööbusside liikumisteed ja -sagedus on piiratud, ei kata see kõikide öisel ajal liikujate vajadusi, eriti neis piirkondades, mille ühendus ei läbi kesklinna. Linna liikuvusvõrgustik vajab terviklikumat ja ööpäevaringsele kasutusele kohandatud lähenemist, mis ühendaks ohutult ühistranspordi, kergliiklusteed, mikromobiilsuse ja jalgsi liikumise. Samuti on vaja teha suunatud teavitustööd ja luua paremad liiklustingimused, et edendada vastutustundlikku ja turvalist liikumist ööpäev läbi.
Rahvusvaheline huvipakkuvus
Tallinna ööelu on olnud olulise tähendusega nii välis- kui ka siseturistidele, pakkudes vaheldusrikkaid kultuurilisi ja sotsiaalseid elamusi õhtusel ja öisel ajal. Tallinnal on tugev loovsektor, UNESCO muusikalinna staatus ja palju eripäraseid ööelupaiku, mis loovad potentsiaali kujundada Tallinnast konkurentsivõimelise ööeluga linn. Samuti on olemas arenevad turismi- ja kultuuriinfot pakkuvad platvormid, mis aitavad Tallinna ööelus toimuvat rahvusvahelisel tasandil paremini tutvustada.
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
Holland
Ühendkuningriik
Norra
Šveits
Hispaania
USA
Taani
Muu
Austria
Soome
Rootsi
Belgia
Ööelus osalemise määr nende külastajate seas, kelle peamine sihtkoht oli tallinn ja kes jäid vähemalt üheks ööks (vastanuid 2501).
Allikas: “Eesti Väliskülastajate piiruuring” (2023–2024)
0
50
100
150
200
250
300
75 +
65-74
13
5
55-64
38
18
45-54
77
31
35-44
109
46
25-34
168
89
18-24
63
46
Mehed
Naised
Ööelus osalejate kelle peamine sihtkoht oli Tallinn (vastanuid 5104), sugu ja vanus
Allikas: “Eesti Väliskülastajate piiruuring” (2023–2024)
Arenguvajadused
Viimastel aastatel on Tallinna kui ööelusihtkoha rahvusvaheline nähtavus vähenenud. Seda mõjutab hulk tegureid: majanduslik ebastabiilsus, muutunud turismivood, kasvavad kulud ning mitme olulise ööelukoha sulgemine. Ööeluga seotud teenused ja turundustegevus on killustunud, mistõttu ei jõua piirkondlik pakkumine ja info (sh transpordiühendused ja sündmused) rahvusvahelise sihtrühmani selgelt ja koordineeritult. Ilma sihipäraste sammudeta võib väheneda Tallinna võime pakkuda konkurentsivõimelist, elavat ja ligipääsetavat öist linnakeskkonda.
Foto: Johann Kabonen
Tallinnal on tugev loovsektor, UNESCO muusikalinna staatus ja palju eripäraseid ööelupaiku, mis loovad potentsiaali kujundada Tallinnast konkurentsivõimelise ööeluga linn